Rõngastamine on teaduslik meetod, mis aitab koguda väärtuslikku teavet lindude ja nahkhiirte rände, eluviiside ja populatsioonide kohta. Eestis on see tegevus pikka aega toimunud riigi toel, kuid süsteemi täiendamine on muutunud hädavajalikuks – selgemad reeglid, suurem vastutus ja jätkusuutlikum korraldus. Muudatused toovad kaasa selgema õigusraamistiku, parema andmekogumise ning osalustasu kehtestamise, mis aitab tagada rõngastamise järjepidevuse ja arenguvõimalused.
Blogi
Kuuse-kooreüraski tõrje kevadiseks esimeseks etapiks on püünispuude langetamine. See aeg on nüüd kohe kohe käes, seega tasub juba valmistuda.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Jaanuaris sadas lund ja lörtsi, aga peamiselt siiski vihma. Vadav osa sademeid langeski maha vedelal kujul ja sageli esines uduvihma. Lumikatet jagus peamiselt Mandri-Eestisse, mis kuu lõpuks siiski kõikjal sulas. Saartel oli õhuke lumikate vaid kuu esimesel poolel.
2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Tema elutee algab Atlandi ookeani sügavustes Sargasso meres ja viib tuhandete kilomeetrite kaugusele Euroopa vetesse, sealhulgas ka Eestisse. Intervjuus räägib angerjas ise oma põnevast rändest, kohanemisvõimest ja võitlusest ellujäämise nimel. Kas tõesti on ta "läbi ja lõhki eestlane" või siiski võõras külaline? Lisaks heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele. Loe lähemalt ja avasta selle erilise kala maailma!
Iga nelja aasta järel toimuv Ameerika Ühendriikide presidendi inauguratsiooni tseremoonia tekitab peavalu mitmele instantsile. Salateenistus peab näiteks tagama, et ei tuleks lisa senisele 17 atentaadikatsele USA ajaloos (neli edukat!), sünoptikud aga hoiatama taevase kurja eest. Raske on kõigil.
Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Juba ainuüksi selle ohu vähendamiseks on väga oluline, et põtrade vaba liikumisvõrgustiku säilitamiseks oleks planeeritud piisavas mahus ja mõõtmetes rohevõrgustik ja rakendatud vajalikud meetmed selle kokkupuutekohtades inimese elu- ja liikumisaladega. Seejuures tuleb kindlasti arvestada, et põder on erinevate ulukiläbipääsude omaksvõtmisel teistest ulukitest konservatiivsem.
85 aastat tagasi teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!
Põder – maailma suurim hirvlane ja meie kogukaim imetaja on Eestis valitud alanud aasta loomaks. Neid ligi kahe meetrise turjakõrgusega hiiglaseid võib kohata pea kõikidel Mandri-Eesti ja suuremate saarte metsaaladel ning nende naabruses.
Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2024 kolmeteistkümnes maakonnas. 2024. aastal oli nende lendlus võrreldes eelnevate aastatega enamikes maakondades tagasihoidlikum. Möödunud aastal alustati kuuse-kooreüraski seirega aprilli lõpus, kui aktiivsem lendlus algas Põlva-, Tartu- ja Võrumaa seirepunktides. Mai esimesel nädalal leiti esimesed üraskid ka Harjumaal ja Järvamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal.