Püüdes luua Eestit, mis oleks säästlik ja kestlik, puhas ja hoitud, peame esmalt mõtlema, kuidas hoiame oma keskkonda. Palju räägitakse sellest, et peame saama ringmajandavaks ühiskonnaks. Kuid mida see tähendab? Riigina oleme loonud hulga strateegiaid ja tegevuskavu, seadnud visioone ja eesmärke. Igaüks neist keskendub erinevale suunale ja nii saame hulga definitsioone, millest ringmajanduse nime all räägime.
Blogi
1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest. Nimelt peavad meie nahkhiireliigid talve saabudes tegema otsuse, kas rännata ebasoodsate tingimuste eest lõuna poole või jääda paikseks ning veeta see aeg talveunes. Meie 12-st nahkhiireliigist 5 on rändliigid, ülejäänud otsivad endale talvitumiseks sobiva koha Eestis. Seire eesmärgiks oli kaardistada talvituvate nahkhiireliikide levikut, hinnata keldrite olulisust talvituspaigana ning tõsta teadlikkust talvituvatest nahkhiirtest.
Euroopa Liidu ökomärgis on 1992. aastal loodud keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele vabatahtlikkuse alusel taotletav märgistus. 30 aasta jooksul on huvi keskkonnateadlikumate valikute vastu kasvanud tohutult ning tänasel päeval on ka kodumaised ettevõtted taotlenud enam kui 1000le tootele ökomärgise.
Kuuse-kooreürask asustab kuuske ning harvem mändi. Asustamiseks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seisvad ning nõrgestatud puud, enamasti vanuses 50−60 aastat. Sageli asustavad üraskid puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ning raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asutatakse ka elujõulisi kuuski.
Aul (Clangula hyemalis) on hinnatud globaalselt ohustatud liigiks. Seda eelkõige põhjusel, et Läänemere talvitusasurkonna suuruses on tuvastatud lühikese aja jooksul (vähem kui 30 aastat) väga kiire vähenemine. Kui 90ndate alguses hinnati Läänemere talvitusasurkonna suuruseks ligi 5 miljonit isendit, siis 2000ndate alguseks oli sellest järel alla 1,5 miljoni isendi (BirdLife International, 2023).
Eesti inimesed armastavad loodust, on üsna keskkonnateadlikud ning oskavad enamasti prügi liigiti sorteerida. „Väga paljud tajuvad ka toodete ülepakendamise probleemi, ent paraku on tarbija jaoks keskkonnamoment reeglina ostueelistuses tagaplaanil,” nendib Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin.
Loodusvaatluste nutirakendus on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Kirja sobib panna igasuguste liikide vaatlusi ja vaatlusi võib teha ka looma jälgede, tegevusjälgede, häälitsuste ja väljaheidete põhjal. Vaatluse saab äppi lisada ka siis, kui vaatleja ei suuda ise liiki määrata, kuid teeb vaadeldud isendist foto, video või helisalvestuse. Hiljem aitame meie omalt poolt liigi kindlaks teha.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Soovime antud blogiloos lahti seletada Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid. Järgnevalt toome välja olulisemad erinevused.
Eesti hüdromeetrilises seirevõrgus on jõgedel ja järvedel 62 automaatjaama, mis mõõdavad vee-taset ning vee- ja õhutemperatuuri. Parameetreid mõõdetakse kuus korda minutis ja edastatakse andmebaasi üks kord tunnis. Operatiivandmed avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel.