Ülevaatliku loo möödunud ilma-aastast leiad Keskkonnaportaali kaardilugude keskkonnast. 10 meeldejäävaimat ilmasündmust aastast 2022 leiad meie videokokkuvõttest.
Blogi
12.12.2022 ilmus lehes „Postimees Arvamus“ Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli töötajate Maris Hindriksoni, Egle Tammelehe ja Harri Valdmanni artikkel „TARTU ÜLIKOOLI TEADLASED ˃ Eesti suurkiskjate seires on aeg üle minna tegelikule teaduspõhisusele“. Kuna suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur ja antud artiklis seatakse kahtluse alla selle teaduspõhisus ja seega ka usaldusväärsus, anname järgnevalt ülevaate suurkiskjate seire olemusest ja kummutame mitmed artiklis esitatud väärarusaamad.
2022. aastal avaldas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) mitmeid aruandeid, sealhulgas „2022 kliimateenuste seis. Energia“, mis keskendub energiaküsimusele – teemale, mis jätkuvalt domineerib aruteludes ja debattides, mõjutades iga kogukonda, ettevõtet, sektorit ning majandust kõigis maailma osades.
Alles see oli, kui Maroko üllatas kõiki jalgpalli maailmas. Vahetult pühade eel tuli põnev uudis Marokost ka ornitoloogia vallas. Nimelt nähti sealses väikelinnas Nadoris 22. detsembril naerukajakat, kelle rõngastas Aivo Klein 2019. aasta suvel ühel Varbla väikelaiul pesapojana.
2007. aastal tehtud uuringu kohaselt on ühe inimese aastane süsiniku jalajälg ligilähedale 650 kg CO2. Võiks ju arvata, et 15 aastaga on toimunud muutused. Midagi kindlasti on muutunud ka, aga kui vaadata lähemalt, siis näeme, et on ka neid näitajaid, mis liikunud pigem negatiivsema suunas.
Juba sellel nädalal on oodata märkimisväärset sündmust − Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) saadab orbiidile esimese kolmanda põlvkonna meteosatelliidi MTG Imager 1 (MTG-I1). Seade hakkab teostama operatiivseid mõõtmisi Euroopa kohal ja saadab andmeid kogu maakera kohta iga 10 minuti tagant ning Euroopa alal iga 2,5 minuti järel, mis on vajalikud täpsete ilmaprognooside koostamiseks. Sündmust on võimalik jälgida otseülekande vahendusel 13. detsembril kell 22.00.
Oleme harjunud mõtlema, et meil siin Eestis veest puudust ei ole – sajab ju rohkem, kui ära aurata jõuab, aga vihmavaesel ajal võivad ka meie jõed kokku kuivada. Sel aastal sadas juulist oktoobrini vähe ning seetõttu jääb see periood silma ka keskmisest madalamate veetasemetega.
Patareid ja akud liigituvad ohtlikeks jäätmeteks, mis keskkonda sattudes kahjustavad loodust. Seda olulisem on teada, et tegelikult saab patarei- ja akujäätmeid liigiti kogudes korduvalt kasutada. Patareide ja akude tootmisel kasutatakse taastumatuid loodusvarasid, sealhulgas erinevaid väärismetalle. Ringlussevõtt aitab vähendada maavarade kaevandamist ja seeläbi negatiivset keskkonnamõju laiemalt.
Tänavu novembris oli meil hea meel võõrustada delegatsiooni Kosovost, kuhu kuulusid Kosovo Keskkonnakaitse Agentuuri, Keskkonna-, ruumilise planeerimise ja infrastruktuuriministeeriumi ning Kohaliku Omavalitsuse halduse ministeeriumi ja Kosovo Teabeagentuuri esindajad.