Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade

Keskkonnaagentuur koostas kasvuhoonegaaside inventuuri (NIR 2023) osana aruande LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2021. a netoheite kohta. Aruande kohaselt oli 2021. a LULUCF sektori netoheide 2931,58 kt CO₂ ekv. 

LULUCF sektoris hinnatakse süsinikuvaru muutust järgmistes maakasutuskategooriates: metsa,  põllu- ja rohumaa, märgalad (sh turbatootmisalad), asulad ja muu maa. LULUCFi arvestusreeglite seisukohast on oluline varu muutus −  näiteks, kui palju 2021. a võrreldes 2020. a süsinikuvaru suurenes või vähenes. LULUCF sektoris mõistetakse süsinikuvaru suurenemist sidumise ja vähenemist heitena. 

Joonis 1. LULUCF sektori kasvuhoonegaaside netoheide 1990. – 2021. aastal 

2023. a aruande kohaselt on LULUCFi sektor netoheites alates aastast 2017. Ainsad LULUCFi kategooriad, mis jätkuvalt süsinikku seovad, on puittooted ja väiksemal määral rohumaad, eelkõige tänu süsinikuvaru suurenemisele mineraalmuldades peale maakasutuse muutumist. Puittoodete kategoorias talletatakse enim süsinikku saematerjali ja puitplaatidesse. Ligikaudselt võrdse netoheitega (ca 1400 kt CO₂) olid 2021. a nii metsamaa (kasvava metsa tagavara vähenemine) kui märgalad. Märgalade kategooria heide tuleb peamiselt aiandusturba kaevandamisest ja kasutamisest ning turbatootmisaladelt. Märgalade kategoorias suurenes 2021. a aiandusturba kaevandamine 35,2% võrreldes 2020. aastaga (2020. a 644 kt, 2021. a vastavalt 871 kt). Looduslike märgalade kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet inventuuri raames ei arvestata. 

Metsamaa on jätkuvalt netoheite poolel, selle olulisemad põhjused on:
i)    vähenev juurdekasv väga noorte ja vanemate metsade suurenenud osakaalu tõttu¹ ;
ii)    suremuse suurenemine vanemate metsade osakaalu ja kahjustuste tõttu;
iii)    suurenenud raiemaht viimasel kümnendil;
iv)    kasvava metsa tagavara vähenemine;
v)    erinevatel aastatel mittekattuvad SMI proovitükkide valimid, mistõttu on muutustes sees ka valimite erinevuse statistilised mõjud;
vi)    raadamise suurenemine²;
vii)    kuivendatud turvasmuldade heide.

                                                                                                                       
¹ Metsa tagavara perioodi lõpus = metsa tagavara perioodi alguses + kogujuurdekasv - suremus – raie. Juurdekasv muutub ajas: väga noores metsas on see väike, saavutab maksimumi keskeas ja vanaduses väheneb. Perioodil, mil ülekaalus on keskealised puistud, on ka kõikide puistute keskmine aastane juurdekasv suurem. Kui metsade keskmine vanus kasvab, siis hakkab ka metsade juurdekasv langema. Mida vanem on mets, seda suurem on mahuliselt looduslik suremus.   
²Aastani 2030 on teada suuramahulisi raadamisprojekte keskmiselt 2000 ha/a. Metsade tagavara on seotud metsamaa pindalaga
                                                                                                                        

Andmed ja metoodika

LULUCF aruandluses hinnatakse ühe aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust (ehk CO₂ bilanssi)   erinevates maakategooriates ja puittoodetes. Lisaks hinnatakse N₂O ja CH₄ vooge, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades. Suurima mõjuga netoheitele on süsinikuvarude muutused metsamaal (tulenevalt muutusest metsa tagavaras) ja märgaladel (kaevandatava aiandusturba mahu³ muutused). 

LULUCF aruande koostamisel on peamiselt kasutatud statistilise metsainventeerimise (SMI) andmeid. Kuigi SMI metoodika on riigiti erinev, on see rahvusvaheliselt peamine maakasutuse ja selle muutuste ning biomassi hindamise vahend LULUCF aruandluse koostamiseks. SMI eesmärk on anda ülevaade kõigist Eesti metsadest. Iga viieaastase perioodi jooksul mõõdetakse üle 1/5 proovitükkidest, millest metsamaad on ca 3000 ja teistes maakategooriates ca 3000 proovitükki. SMI iga aasta tulemused arvutatakse käesoleva ja eelneva 4 aasta andmete põhjal, mis tulemusi osaliselt ühtlustab. Seega on metsas toimuvate muutuste (nt metsamaa tagavara) hindamiseks otstarbekas omavahel võrrelda pikema perioodi hinnanguid.  Praeguse metoodika kohaselt kasutatakse Eesti LULUCFi aruandluses metsamaa elus biomassi arvestuses SMI keskmiste hektaritagavara väärtuste kõikumise vähendamiseks matemaatilise statistika meetodina andmete silumist 15 a trendiga. 

Eesti 15 a trendide kasutamine tuleneb LULUCF vajadustest ja UNFCCC auditi soovitustest, et heide ja sidumine iga-aastase raporteerimise käigus suures ulatuses ei kõiguks. Samuti tasandab silumine erinevate aastate SMI mõõtmiste hälbed. Silumine ja eriti pikema perioodi kasutamine ei võimalda aga koheselt kajastada andmetes järske trendimuutusi. 

Alates 2003 (alates sellest a on olemas nelja varasema aasta mõõtmisandmed  1999 − 2002 kohta),  kuni arvestusaastani arvutakse igale aastale keskmised hektaritagavarad arvutusaasta ja eelneva nelja aasta mõõtmisandmete põhjal.

15 aasta põhjal arvutatakse igale aastale hektaritagavara lineaarne trend. Kui on olemas seitsme aasta andmed ette- ja tahapoole arvestusaastat, siis arvutatakse trend nende aastate põhjal. Kui ettepoole veel nii pikka andmerida ei ole, siis lisatakse trendi arvutusse varasemaid aastaid juurde, st. alati on kasutatud 15 aasta andmed. 

Kõikide aastate puhul enne 2010. a on kasutatud trendi 2003 − 2017. 

Elusa biomassi arvestuses annab trend LULUCF metsa keskmise hektaritagavara hinnangust 75% ja ühe aasta hinnang 25%. Keskmise hektaritagavara muutust kasutatakse koos pindaladega tagavara arvutamiseks. Seetõttu muutuvad viimase seitsme aasta metsa elusa biomassi tulemused (peale seitset aastat trendi muudatused ei mõjuta enam tulemust). Kui trendi suuna muutus on märkimisväärne, nagu viimastel aastatel, muutub ka tulemus oluliselt võrreldes eelmise inventuuriga. Pikemas vaates saame silumise tulemusena korrektse hinnangu, aga kuna LULUCF kohustuste perioodid on lühemad kui kasutusel olev trendiperiood, siis eelnimetatud lähenemine pole kõige sobivam. Seetõttu on Keskkonnaagentuuril arendamisel tekke-kao metoodika, mis ei kasuta trendidega silumist, vähendab proovitükkide valimite erinevusest tulenevat viga ning võimaldab varasemate aastate muutumise eemaldada. Kavas on uue metoodika valideerimine sõltumatu väliseksperdi poolt ning selle kasutamine NIR 2024 aruande koostamisel. 

LULUCFi aruandluse metoodikat arendatakse pidevalt. Arendused võivad tuua muutusi näiteks elusa biomassi hinnangutes. Metoodika parenduste korral arvutatakse üle ka kõikide aastate LULUCFi netoheite aegread alates 1990. aastast ja esitatakse aruandes koos muudatuste selgitustega. Kõikide aastate SMI mõõdetud proovitükkide andmed on avalikud⁴  ja neid ei muudeta⁵. Metoodika muudatustest tulenevalt võivad LULUCF netoheite väärtused erinevate aastate KHG inventuurides erineda. Seetõttu pole erinevate aastate aruanded ja nende põhjal arvutatud eesmärgid omavahel võrreldavad.

                                                                                                                       
³Arvutatakse Maa-ameti ja Statistikaameti andmete põhjal kogu kaevandatud turba ja toodetud kütteturba vahena
⁴Välja arvatud proovitükkide täpne asukoht
⁵Välja arvatud sisestusvead
                                                                                                                        

Peamised metoodilised muudatused võrreldes NIR 2022. a

⦁    NIR 2023. a LULUCFi aruandes on kasutatud SMI kõikide aastate välimõõtmiste andmeid ning nende põhjal arvutatud trende ja hinnanguid. Eelnevalt hinnati erindiks ja ei kasutatud elusa biomassi hektaritagavara arvutustes 2003 ja 2018 aasta mõõtmisandmeid;
⦁    turvasmuldade süsinikuvaru muutuste hinnangutes võeti UNFCCC auditi soovitusel kasutusele IPCC 2006 juhendi vaikeväärtused. Selle tulemusel suurenes võrreldes 2022. a inventuuriga kaks korda CO₂ eriheitetegur metsamaa turvasmuldade jaoks, st sama pindala kohta on arvestuslik heitkogus kaks korda suurem, samas rohumaade eriheitetegur vähenes oluliselt; 
⦁    samuti muutusid auditi soovituste tagajärjel eriheitetegurid mineraalmuldade jaoks, eriti just maakasutuse muutumisel asulateks ja muuks maaks. Inventuuri aegrea heitkogused arvutatakse igal aastal ümber kasutades samu eriheitetegureid.

Metsade majandamise mõju süsinikusidumisele

Vastavalt IPCC metoodikale raporteeritakse metsamaa süsinikuvaru muutust, mitte kogu seotud süsinikku, seega peaks metsa tagavara süsiniku pideva sidumise saavutamiseks järjepidevalt kasvama⁶. Metsa tagavara kasvul on kasvukohast, metsa liigilisest koosseisust, tervislikust seisundist ja vanusest tulenevad bioloogilised piirid. Süsiniku sidumine puude biomassi on otseselt seotud puidu juurdekasvuga ehk mida suurem on metsa netojuurdekasv, seda rohkem süsinikku seotakse. Intensiivne netojuurdekasv on just nooremates ja keskealistes puistutes. Vanade metsade netojuurdekasv väheneb (reservuaar küllastub) ja need talitlevad pigem süsiniku säilitajatena. Kui puu raiutakse, siis LULUCFi aruandluses arvestatakse heiteks kogu selles sisalduv süsinikuvaru. Kui sellest puust toodetakse puittoode, mis seob endas jätkuvalt süsinikku, siis lisatakse LULUCFis see sidumisena puittoodete kategoorias. Kui see sama puu aga põletatakse energia tootmiseks, siis LULUCFis seda enam sidujana ei loeta, sest selles olnud süsinikuvaru on uuesti õhku paisatud. Samas väheneb seetõttu fossiilsete kütuste kasutamine. 

Suure süsinikuvaruga vanemates metsades on suurem oht süsiniku heiteks looduslike häiringute tagajärjel. Metsakahjustused ja raied vähendavad süsinikuvaru ja sidumisvõimet. Süsiniku sidumine või heide metsamaalt sõltub metsade vanuselisest jaotusest. 

Metsaraied on olnud Eestis ühed suurimad inimtekkeliste kasvuhoonegaaside netoheite mõjutajad LULUCFi sektoris. Raied  vähendavad metsa seotud süsiniku hulka ning ajutiselt ka süsiniku sidumise võimet, kuid kui biomassist toodetakse puittooteid, siis suureneb süsiniku seotus puittoodetes ja sellega asendusefekti mõju. Suuremast raieküpsete metsade osakaalust tuleneva suurema raiemahu negatiivse mõju vähendamiseks soovitataksegi suurendada metsa netojuurdekasvu metsastamise ja aktiivsete metsakasvatusvõtete ning süsiniku talletamise kaudu pikaajalistes puittoodetes (nt ehituskonstruktsioonid)⁷.

Erinevatel metsakasvatusvõtetel on metsa süsiniku sidumise võimele erinev mõju. Metsa kultiveerimise (istutamise), noorendike hooldamise ja valgustusraiega kujundatakse noore metsa liigilist koosseisu ja algset tihedust, mis pikemas perspektiivis on sidumisvõimele ja varu kujunemisele määrava tähtsusega. Harvendusraietel reguleeritakse keskealistes puistutes tulevikupuude kasvuruumi ning varutakse allajäänud, surevate ja surnud puude puitu. Harvendusraie vähendab ajutiselt sidumist, kuid ei vähenda metsa üldtagavara (süsinikuvaru) küpsesse ikka jõudmisel, kuna kasvama jäänud puude kasv kiireneb. 

                                                                                                                       
⁶Kasutatud analüüsi „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“ materjale https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwiCodSExtP8AhUxwAIHHUJvDX4QFnoECBMQAQ&url=https%3A%2F%2Fenvir.ee%2Fmedia%2F4036%2Fdownload&usg=AOvVaw0gbQKynXMtCVUkMQ3QrgWt&cshid=1674128391540396
⁷Setting the forest reference levels in the European Union: overview and challenges | Carbon Balance and Management | Full Text (biomedcentral.com)
                                                                                                                        

LISA 1

Tabel L1. LULUCF sektori netoheide 1990-2021 maakasutuskategooriates ja puittoodetes 

Autor: Keskkonnaagentuuri metsaosakond