Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
1. Reoveesette kasutamine põllumajanduses on tõusvas trendis
Alates 2019. aastast on reoveesette kasutamine põllumajanduses kasvanud. Reoveepuhastite rajamine ja uuendamine on võimaldanud järjest rohkem nõuetele vastava reoveesette kasutamist põllumajanduses. Reoveesettekompost avaldab märkimisväärset mõju mulla füüsikalistele, keemilistele ja mikrobioloogilistele omadustele. Toitainete hulk mullas kasvab ning seeläbi suureneb mulla veemahutavus ning paraneb taimetoitainete omastatavus. Reoveesete suurendab mikroorganismide arvukust ning nende aktiivsust mullas.
2. Kestva energiakriisi valguses püsib jahutusvee maht tõusutrendis
Tulenevalt energiakriisist elektritoodangu mahud suurenevad, mistõttu kasvab ka elektri tootmisel kasutatava jahutusvee hulk. Jahutusvesi on elektri tootmise protsessis jahutamiseks kasutatav vesi, mille käigus vee keemilised omadused ei muutu ning peale kasutamist juhitakse kasutatud vesi otse suublasse.
3. Veekadu on vähenenud võrreldes 2021. aastaga
Veekadu väljendab ühisveevärgisüsteemidest välja lekkinud vee hulka. 2021. aastal teostatud investeeringud ühisveevärgisüsteemidesse on ära tasunud, kuna taristute kvaliteet on paranenud. Investeeringute mõju avaldub ca 10% ulatuses vähenenud veekaos.
4. Veeteenuse keskmine hind on iga aastaga kõrgem
Kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse pakkumiseks tuleb ettevõtetel investeerida vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Jätksuutlikkuse tagamiseks uuendatakse olemasolevaid süsteeme ning luuakse ka uusi lahkvoolseid sademeveesüsteeme ja looduslähedasi lahendusi, mis aitavad kaasa vee säästlikumale kasutamisele ning veekogude hea seisundi saavutamisele.
5. Heitvee hulk kasvab, kuid heitveega keskkonda juhitud saasteainete kogused vähenevad
Kuigi heitvee hulk suureneb, siis heitveega kaasnevate saasteainete kogused keskkonnas vähenevad. Seda seetõttu, et järjest rohkem investeeritakse reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Saasteainete vähendamine heitvees on oluline selleks, et vältida ja vähendada suublate (veekogude) eutrofeerumist. Eutrofeerumine on toitainete (peamiselt fosfori ja lämmastiku) üleküllusest tingitud taimestiku ja fütoplanktoni liigne kasv, mis põhjustab veekogude kinnikasvamist.
Autor: Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Timo Torp