2022. aasta välisõhku paisatud saasteainete heitkoguste trendide suurimaks mõjutajaks oli Euroopa elektrituru heitlikest oludest tingitud põlevkivist toodetud elektritoodangu tõus – umbes 47% rohkem kui 2021. aastal. Vene päritolu maagaasi ja elektri tarne samaaegne katkemine ning lähiriikide elektrijaamade rikked tingisid 2022. aastal põlevkivi tarbimise (nii kaevandamine kui ka elektritootmine) ja sellest tuleneva vääveldioksiidi heitkoguste kasvu. Lisaks vääveldioksiidile avaldas põlevkivisektori suurem osakaal eelneva aastaga võrdluses mõju ka lämmastikoksiidide ja eriti peente osakeste heidete suurenemisel. Viimaste heidet mõjutas ka biomassi põletamine kodumajapidamistes ning transpordisektor, sh naastrehvide kasutus. Samal ajal vähenesid maanteetranspordi lämmastikoksiidide heitkogused, seda seoses uute autode osakaalu jätkuva kasvu ning vanemate autode läbisõidu vähenemisega.
Oluline on ära märkida, et 2023. aasta keskkonnakaitseluba omavate ettevõtete esialgsed andmed näitavad põlevkivi kasutuse ja vääveldioksiidi heite olulist vähenemist võrreldes 2022. aasta andmetega.
Vastupidiselt eelnevate aastate trendile vähenesid lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused. Suurimat mõju avaldas kodumajapidamistes kasutatud kemikaalide (nt pesu- ja puhastusvahendid) ning tööstuslike liimainete kasutamise vähenemine. Samuti mõjutas heitkoguseid kemikaalide kasutamise vähenemine trükitööstuses. Viimastel aastatel on muutumatuna püsinud lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal.
Eelkõige põllumajanduslikel tegevustel pärineva ammoniaagi heitkoguse vähenemise tingis ca 10% väiksem anorgaanilise väetise kasutus, aga ka sigade arvu vähenemine. Põhjuseks eelkõige samaaegne söödavilja kõrge ja liha kokkuostu madal hind maailmaturul.
Võrdlus Eestile seatud heitkoguste vähendamise eesmärkidega
Eestil tuleb vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, vääveldioksiidi, eriti peente osakeste ja lämmastikoksiidi heitkoguseid 2020–2029 aastateks vastavalt 10%, 1%, 32%, 15% ja 18%. Eesmärkide täitmist hinnatakse 2005. aastaga võrreldes ja need on seatud kõikidele Euroopa riikidele, sõltudes konkreetse riigi majandusest ja keskkonnast. Eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
Eesti on täitnud võrdluses 2022. aastaga teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eesmärgid aastateks 2020–2029 ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul (v.a lenduvad orgaanilised ühendid ja eriti peened osakesed). Suurimaks väljakutseks on jätkuvalt ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt).
Peamised õhusaasteained – mis need on?
Kokkuleppeliselt räägime peamiste saasteainete kontekstis lämmastikdioksiidist, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on hapestuvad saasteained, mis põhjustavad happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikoksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad elusorganismidele mürgise maapinnalähedase osooni teket (mitte segi ajada meid kaitsva osoonikihiga, mis asub oluliselt kõrgemal ja mis on üheks võtmeteguriks kliima soojenemisel). Eriti peened osakesed on olulised just inimtervise seisukohast, olles koos lämmastikoksiididega meie linnaõhu kvaliteedi mõjutajaks.
Millistest tegevustest peamiste saasteainete heide Eestis tekib?
Energeetikasektor, st kütuste põletamine sooja ja elektritootmiseks on põhiliseks vääveldioksiidi (99,9%) ja eriti peente osakeste (sellest arvestatav osa mitte-tööstuslikust puidu põletamisest) heitkoguste allikaks. Oluline on ära märkida, et ca 42% vääveldioksiidi heitkogustest tuleb kolmest põlevkivi kasutavast elektrijaamast Ida-Virumaal. Lämmastikoksiidide heide on peaaegu poole ulatuses seotud sooja- ja elektritootmisega ning ülejäänud heide pärineb transpordist ning põllumajandusest. Erinevad põllumajanduslikud tegevused (nii loomakasvatus kui ka väetiste kasutus) põhjustavad üle 90% ammoniaagiheitest. Ligi 52% lenduvatest orgaanilistest ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja kemikaalide kasutustest (sh värvide, liimide ja lakkide kasutamine kodumajapidamistes), ülejäänud osa tuleb põllumajandusest, energeetikast, transpordist ja kütuste jaotamisest.
„Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2022“ annab ülevaate inimtegevuse poolt välisõhku paisatud saasteainete heitkogustest ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest. Viimase põhjal on võimalik hinnata Eestis seni rakendatud heitkoguste vähendamise meetmete tõhusust. Eesmärkide võrdluses on baasaastaks 2005.
Eestikeelne kokkuvõte on leitav siit. Täispika õhusaasteainete ingliskeelse inventuuri aruandega saab tutvuda siin.
Veel põnevat lugemist heitkoguste teemadel:
Linnade üheks suurimaks õhusaaste allikaks on maanteetransport
Tahad päästa elusid ja keskkonda? Küta ahju õigesti!
Missugune mõju on Sinu kodukeemial ja kosmeetikatoodetel meie õhule?
Autor: Keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel ja peaspetsialist Kerli Rästa
