Riikliku mullaseire eesmärgiks on füüsikaliste, bioloogiliste ja agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste jälgimine põllumuldades, et hinnata muldade seisundit.
Enamus mullaomaduste muutusi toimub väga aeglaselt ja seetõttu on nende hindamiseks oluline pikkade aegridade olemasolu. See aga eeldab, et seire toimuks pikaajaliselt täpselt samades seirekohtades. Riiklikku mullaseiresse kuuluvad mitmed monitooringupõllud, kus on sarnase metoodikaga viidud vaatlusi läbi, kogutud mullaproove ning neid analüüsitud juba alates 1980-ndate aastate algusest.
2023. aasta seisuga on põllumuldade seires 27 seireala ning kaasatud on kõik enamlevinud põllumuldade liigid erinevate veerežiimide ning maakasutusega – põllumaad, karjamaa ning rohumaad.
Muldade harimisest tuleneva otsese mõju selgitamiseks erinevate mullaomaduste muutumisele on vajalik lisaks põllumuldadele täiendavalt uurida ka samadel mullaareaalidel looduslikke muldasid ehk metsamuldade analooge. 2020. aastal on lisandunud seiresse juba olemasolevate põllumuldade juurde sobivad metsaanaloogid. 2023. aastal on mullaseire allprogrammis kokku 9 metsamulda.
Kõigil seirealadel toimub mullavaatluste läbiviimine ja mullaproovide kogumine iga viie aasta järel. Seirealale rajatakse sügavkaeve mulla horisontide määramiseks. Mulla füüsikaliste näitajate mõõtmiseks ja toitainete sisalduste analüüsideks kogutakse proovid sügavkaeve erinevatest horisontidest ning lisaks mitmest pindmise mullahorisondi ehk huumushorisondi ulatuses rajatud madalamast kaevest ehk huumuskaevest. Taimekaitsevahendite ja raskmetallide analüüsideks kogutakse proovid mitmest kohast üle põllu mullapuuriga.
2020–2023 aastatel mullaseire programmi raames seiratud põllu- ja metsamuldade tulemused
Huumushorisondi tüsedus
Huumushorisont on mulla pindmine viljakandev kiht, mille tüsedust mõjutab taimkate ja mullaelustik, lähtekivimid ja kivisus, maastiku reljeef ja ilmastik, samuti ka mullaharimise tehnoloogia.
Mullaseiresse kuuluvate põllumuldade huumushorisondi keskmine tüsedus oli 6 cm suurem kui metsanaloogidel. Samas tuleb arvestada, et seiratud metsamuldadel oli huumushorisondi peal ka kõduhorisont. Seega orgaanikarikka mullakihi tüseduses erinevust ei olnud.
Lasuvustihedus
Metsamuldade lasuvustihedus (0,95 g/cm3) oli märgatavalt väiksem kui põllumuldadel (1,33 g/cm3).
Orgaaniline süsiniku sisaldus
Keskmine orgaanilise süsiniku sisaldus (Corg) metsamuldadel oli 6,5% ning põllumuldadel 2,9%. See oli ootuspärane, et maakasutuse võrdluses on suur erinevus. Põllumuldades on orgaaniline aine kogu aeg pidevas ringluses, samas metsamuldades toimub orgaanilise süsiniku kuhjumine mulla pindmisse kihti ja samuti puujuurestiku kaudu mullaprofiili allumisse osasse.
Orgaanilise süsiniku varu
Vaatamata väiksemale lasuvustihedusele oli tänu kõrgele Corg sisaldusele metsaanaloogide Corg varu 23 t/ha kõrgem kui põllumuldades (131 t/ha). Tingituna tulemuste suurest varieeruvusest ei saa väita, et erinevus oleks statistiliselt usaldusväärne.
Mullahappesus
Metsaanaloogidel (pH 5,3) oli muld happelisem kui põldudel (pH 6,2). Saagikuse suurendamiseks on põldudel teostatud lupjamist ja seetõttu on happeliste põllumuldade pH näitaja kõrgem kui sama liiki metsamuldadel.
Toitained
Taimede kasvuks väga olulised makrotoitainete fosfori ja kaaliumi ning mikroelementide vase ja mangaani sisaldused olid kõrgemad põllumuldadel kui metsamuldadel. See iseloomustab väga hästi väetamisega toimuvaid muutusi muldades.
Riikliku keskkonnaseire programmi mullaseiret on alates 2002. aastast läbi viinud Põllumajandusuuringute keskus (uue nimega Maaelu Teadmuskeskus). Kasutatud materjalid: mullaseire 2020–2023 aasta lõpparuanne ning mullaseire 2002–2022 koondanalüüs on leitavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE ja Keskkonnaportaalist.
Autor: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison
Video on filmitud Kiilasperes, kus on mullaseiret teostatud seirepõllul 2007, 2012, 2017, 2022 aastal.
