Mereseire on lai mõiste. Merd seiravad mitmed asutused erinevatel põhjustel. Eesmärgiks võib olla laevanduses ohutuse tagamine, julgeoleku jälgimine merealal või usaldusväärsete ilmaprognooside ja tormide ning üleujutuste ennustamine. Keskkonnaagentuuris keskendutakse riikliku keskkonnaseire raames keskkonnakaitsele. Jälgime erinevate näitajate põhjal merekeskkonna seisundit. See annab meile ülevaate merekeskkonna tingimustest- kas need on sobilikud veeorganismidele, milliseid mõjutegureid on tuvastatud, kuidas on tagatud ökosüsteemi soodsa seisundi tingimused ning kas on näha rakendatud meetmete tulemusi ja/või kas on vaja midagi veel ette võtta.
Üldeesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.
Murettekitavateks ja seires läbitavateks teemadeks on näiteks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kliimamuutuste mõju ja muutused mereökosüsteemis ning ohtlike ainete esinemine veekeskkonnas. Olulisemateks surveteguriteks on eutrofeerumine, saasteainete koormus aga ka võõrliigid.
Eutrofeerumine ehk veekogu toitainetega rikastumine on iseenesest looduslik protsess, kuid viimasel ajal ja eriti Läänemere kontekstis räägitakse siiski suuresti inimtegevusest tingitud eutrofeerumisest. Liigne toitainete sisaldus põhjustab ökosüsteemis probleeme, näiteks suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, vee läbipaistvus väheneb ja hapniku sisaldus põhjalähedases kihis kahaneb.
Toitainete kättesaadavusele reageerib kõigepealt fütoplankton ja kuigi üldfosfori aastakeskmised sisaldused näitavad langustrendi, on üldlämmastiku sisalduste muutused pigem tagasihoidlikud. Sellest võib olla tingitud, et fütoplanktoni indikaatorid ei reageeri veel üheselt positiivselt toitainete vähenemisele. Viimase seireaasta tulemused näitavad, et suvised klorofülli aastased kontsentratsioonid on 2010-ndate algusest siiski tugevas kasvutrendis ning nii kevad- kui suvekuudel mõõdetud merevee läbipaistvuse näidud on pikaajalisest keskmisest väiksemaid.
Seoses viimaste suvede kõrgete temperatuuridega ja toitainete kättesaadavusega vees, on sagenenud intensiivsed sinivetikaõitsengud. Nii 2022. kui ka 2023. seireaastal on täheldatud peaaegu kogu seireperioodi hõlmav praktiliselt katkematu kogu mereala hõlmav õitseng.
Sarnaselt eelnevatele aastatele esines ka 2023. aastal kogu Eesti mereala sügavamates piirkondades tugev temperatuuri- ja soolsuse kihistumine. See takistab hapnikurikka vee jõudmist põhjalähedastesse kihtidesse. Selle tulemuseks on näiteks see, et üle 75 meetri sügavustes piirkondades puuduvad hetkel põhjaloomastiku levikut soodustavad tingimused.
Uusi võõrliike 2023. aasta seire käigus ei tuvastatud. Esmakordselt 2022. aastal Pakri lahes ja Liivi lahe loodeosa rannikuveekogumis võõrliigina leitud põnguskilbiliste (Cumacea) seltsi kuuluv vähk Nippoleucon hinumensis on tänaseks tõenäoliselt leitavkõikides Eesti rannikuveekogumites. Jälgi temast on leitud ka avamere proovides.
Keemilistest ainetest tuvastatakse iga-aastaselt elustikus üle piirväärtuse elavhõbedat (ahven), avameres aga ka kaadmiumit ja bromodifenüüleetreid (räim). Üldiselt varasemalt kasutuses olnud ja nüüdseks keelustatud saasteainete osas on sisaldused vähenenud kuid 2023. aasta seire käigus tuvastati siiski Muuga-Tallinna-Kakumäe piirkonnas üle piirmäära tributüültina.
Viimastel aastakümnetel on hakatud tegelema ka mereprügi teemadega, et hinnata selle tekitatavate probleemide ulatust ja mõju mereelustikule. Täna ei ole võimalik üheselt tegeliku olukorra kohta midagi kindlat väita, mistõttu on vaja jätkata seirete teostamist, et koguda laialdasemaid andmeid trendide koostamiseks. 2023. aasta andmetest aga selgub, et veesambas leidub rohkem plastimaterjalist päritoluga osakesi kui muud mikroprügi. Kuni 1 mm mikroplastid moodustavad rohkem kui pool mikroprügi koguhulgast.
Süsteemseks lähenemiseks seisundi hindamisel kasutatakse kokkulepitud indikaatoreid ja kuigi mõned neist näitavad paranemistrende, ei saa me kahjuks täna veel öelda, et meie merekeskkond on heas seisundis. Mereseisund on looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõju tulem, plast vees on märk inimtegevusest ning seega on ka meie endi võimuses seda muuta.
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Anastasiia Kovtun-Kante
