Õhusaastel on otsene tagajärg meie tervisele, mistõttu on oluline jälgida, kuidas mõjutab inimtegevus välisõhu kvaliteeti. Eestis jälgitakse välisõhu kvaliteeti riiklikku keskkonnaseire programmi kuuluvate välisõhu kvaliteedi seire, sademete seire ning kiirgusseire raames.
Selleks, et aru saada, kas meie õhk on puhas, on erinevatele saasteainetele kehtestatud piir- ja sihtväärtused (näiteks tunni, 8 tunni, 24 tunni ja aasta piirväärtused). Samuti on kokkulepitud lubatud ületamiste arv aastas. Enamus seirejaamade mõõtetulemusi on nähtavad reaalajas ohuseire.ee lehel. Eesti ja Euroopa kiirgusseire tulemusi on võimalik jälgida siin.
2023. aasta välisõhu kvaliteedi seiretulemused meile õnneks suuri üllatusi ei pakkunud. Analoogselt eelnenud seireaastaga saasteainetele kehtestatud aastakeskmiste piir- ja sihtväärtuste ületamisi ei olnud. Samuti jäid lubatu piiresse tunni- ja ööpäevakeskmiste väärtuste ületamised.
Euroopa riikidega võrdluses on Eesti välisõhu saasteainete tasemed võrreldavad pigem Põhjamaadega. Viimastele ametlikele tulemustele tuginedes olid Eestis osakeste (nii peen- kui eriti peente osakeste) ja lämmastikdioksiidi tasemed Euroopa riikidega võrdluses ühed madalamad. Möödunud nädalal EEA (European Environment Agency) avaldatud Euroopa linnade õhukvaliteedivaatur reastab 375 linna kõige puhtamast kõige saastunumani, võttes aluseks peente tahkete osakeste (PM2,5) keskmise taseme. Andmed koguti 2022. ja 2023. kalendriaasta jooksul EEA liikmesriikide linnade rohkem kui 500 seirejaamast. Tallinna leiab tabeli üheksandalt kohalt.
Eesti õhukvaliteeti mõjutab ühelt poolt meie paiknemine mere ääres ja madal rahvastikutihedus ning teiselt poolt viimastel aastatel ellu viidud heitkoguste vähendamise meetmed.
Tolm linnades
Inimtervisele olulise peenosakeste (PM10) aastakeskmine sisaldus eelnenud seireaastaga võrreldes langes pea kõigis linnaõhu seirejaamades (v.a Tallinna kesklinn). Osakesed satuvad õhku eelkõige kütuste põletamisel ja oma osa annab ka teede ning rehvide kulumine. 2023. aastal mõõdeti ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinna kesklinnas 7, Põhja-Tallinnas 1 ja Narvas 1, Tartus ja Kohtla-Järvel piirväärtuse ületamisi ei esinenud.
Kui teiste ühendite puhul räägitakse minimaalsetest kontsentratsioonidest, mis riski ei kujuta, siis erinevad uuringud ja Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et peenosakeste puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset.
Peente osakeste sisaldusele välisõhus kehtib ööpäeva- ja aastakeskmine piirväärtus, vastavalt 50 mg/m3 ja 40mg/m3 . Ööpäevakeskmist piirväärtust on aasta jooksul lubatud ületada 35 korda.
Lämmastikuühendid transpordist
Lämmastikdioksiidi (NO2) aastakeskmine sisaldus eelmise seireaastaga võrdluses on linna seirejaamades samuti langenud (v.a Kohtla-Järvel). Tunnikeskmise piirväärtuse ületamisi üheski seirejaamas ei mõõdetud.
Linnade õhukvaliteedi lämmastikdioksiidide taset mõjutab eelkõige transport. Kuigi uuematel autodel on võrreldes varasemate mudelitega märksa puhtamad heitgaasid, taandab autode arvu pidev suurenemine sellest tingitud vähenenud saastetaseme osaliselt ära. Lämmastikdioksiidi saastetasemed on võrreldes Euroopa suurlinnadega siiski piisavalt madalad ning ei ületa ka kõige saastunumates piirkondades lühiajalisi saastetaseme piirväärtusi.
Lämmastikdioksiidi sisaldusele välisõhus kehtib tunni- ja aastakeskmine piirväärtus, vastavalt 200 mg/m3 ja 40 mg/m3 . Tunnikeskmist piirväärtust on aasta jooksul lubatud ületada 18 korda.
Aromaatsed süsivesikud
Eesti kontekstis eelkõige ahiküttega seotud benso(a)büreeni sisalduste osas kehtestatud aasta keskmist sihtväärtuste ületamist ei tuvastatud. Varasematel aastatel on benso(a)büreenis sisaldus olnud murekohaks Tartus, kus on viimastel aastatel teostatud olulisi välisõhu uuringuid õhukvaliteedi parandamise tegevuskava välja töötamiseks. Eelmise seireaastaga võrreldes on 2023. aasta keskmine benso(a)büreeni tase tõusnud Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas.
Benso(a)püreen on polütsükliline aromaatne süsivesinik, mida esineb orgaaniliste ainete (puit, põlevkivi, kivisüsi) mittetäielikul põlemisel tekkivas suitsus ning diiselmootoritega sõidukite heitgaasides.
Benso(a)büreeni sisaldusele välisõhus kehtib aastakeskmine sihtväärtus 1 ng/m3.
Väävliühendid tööstuspiirkonnas
2023. aasta keskmine vääveldioksiidi (SO2) sisaldus õhus eelmise aastaga võrreldes langes Narvas ja Põhja-Tallinnas ning tõusis Kohtla-Järvel ja Tallinnas Õismäel ning Kesklinnas. Ida-Virumaal mõõdetud vääveldioksiidi kontsentratsioonid on teiste piirkondadega võrreldes kõrgemad, mille peamiseks põhjuseks on piirkonnas paiknevate suurte tööstusettevõtete tegevus.
Vääveldioksiid sisaldusele välisõhus kehtib tunni- ja ööpäevakeskmine piirväärtus, vastavalt 350 mg/m3 ja 125 mg/m3. Neid on aasta jooksul lubatud ületada vastavalt 24 ja 3 korda.
Eelkõige põlevkivitööstusega seostatud vesiniksulfiidi (H2S) sisaldus välisõhus on probleemseim saasteaine Ida-Virumaal. 2023. aasta seiretulemuste põhjal vesiniksulfiidi tase Kohtla-Järvel langes, sealjuures mõõdeti 19 tunnikeskmist piirväärtust ületavat kontsentratsiooni. 2022. aastal oli ületamisi 22. Narvas on H2S sisaldus õhus seiretulemuste põhjal madalam kui Kohtla-Järvel ning piirväärtust ületavaid kontsentratsioone aasta lõikes ei ole esinenud. Viimaste aastate pidevmõõtmised Kohtla-Järvel ja Narvas on näidanud antud näitaja olulist vähenemist piirkonna välisõhus. Muutused paremuse poole väävliühendite saastetasemetes Ida-Virumaal on eelkõige seotud kohalike suurettevõtete poolt kasutusele võetud lahendustega keskkonna seisundi parendamiseks ning investeeringutega puhtamatesse tehnoloogiatesse.
Vesiniksulfiidi sisaldusele välisõhus kehtib tunnikeskmine 8 μg/m3.
Osoon linnades
2023. aastal mõõdeti Tallinnas kokku 4, Kohtla-Järvel 6, Narvas 5 ja Tartus 2 sihtväärtusest kõrgemat kontsentratsiooni. Aastakeskmine osooni sisaldus tõusis eelmise aastaga võrreldes kõikides seirejaamades, jäädes Tallinnas vahemikku 52–56 μg/m3, Tartus 52 μg/m3 piiresse ning Narvas ja Kohtla-Järvel vahemikku 54–57 μg/m3.
Osooni sisaldus välisõhus on väiksem suurema liiklusega piirkonnas, sest see reageerib teiste õhusaastainetega (lämmastikoksiid, lenduvad orgaanilised ühendid) ning tekivad järgmised saastained.
Osooni sihtväärtusena kehtib 8 tunni libisev keskmine 120 μg/m3, kus üheks ületamiseks loetakse antud päeva maksimaalset sihtväärtust ületavat kontsentratsiooni. Aastas võib ületamisi olla kuni 25 korda.
Osoon taustajaamades
2023. aastal ületati 8 tunni libisevat keskmist väärtust kokku 17 korral (Vilsandil 7, Saarejärvel 6 ning Lahemaal 4). Eelneval aastal oli neid ületamisi 8. 2023. aasta keskmine osooni sisaldus langes võrreldes varasema aastaga Lahemaal, tõusis aga Vilsandil ja Saarejärvel. Taustaalal sõltub osooni hulk välisõhus ilmast ja eelkõige päikesekiirguse intensiivsusest.
Välisõhu kiirgustase
2023. aastal jälgitud atmosfääri üldise gammakiirguse taseme ja atmosfääri õhukandeliste osakeste radioaktiivsuse seiretulemused näitasid, et keskkonna radioaktiivsuse tase on madal ning inimestele ja elusloodusele ohtu ei kujuta.
Kokkuvõte põhineb 2023. aasta seirearuannetel. Täismahus aruannete ja andmetega saab tutvuda Keskkonnaseire infosüsteemis KESE. 2023. aasta seiretulemuste kokkuvõte leiab Keskkonnaportaalist.
Autorid: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison ja juhtivspetsialist Elo Mandel
