Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta. Järgnevalt mõned tähelepanekud 2023. aasta tulemustest.
Poliitilised otsused energiasektoris kajastuvad jahutusvee kasutamise mahus. Poliitilistest otsustest tulenevalt on põlevkivist toodetud elektrienergia osakaal langustrendis ja see kajastub ka põlevkivienergia tootmiseks vajaliku jahutusvee kasutamise mahtudes. 2023. aastal kasutatud jahutusvee maht on 2022. aasta mahuga võrreldes pea poole madalam (2022 – 881 mln m3; 2023 – 481 mln m3).
Jahutusvesi on elektri tootmise protsessis jahutamiseks kasutatav vesi, mille käigus vee keemilised omadused ei muutu ning peale kasutamist juhitakse kasutatud vesi otse suublasse.
Ühisveevärgisüsteemide seisukorda iseloomustav veekadu on langustrendis. Kui 2022. aastal oli veekadu 2021. aastaga võrreldes langenud 10 %, siis 2023. aastal on veekadu 2022. aastaga võrreldes langenud täiendavalt pea 15 %. Aasta-aastalt vähenev ühisveevärgisüsteemidest välja lekkinud vee hulk näitab, et veetaristusse suunatud investeeringud on olnud efektiivsed (2022 – 10,12 mln m3; 2023 – 8,64 mln m3).
Veekadu väljendab ühisveevärgisüsteemidest välja lekkinud vee hulka.
Veetaristusse suunatud investeeringud ja inflatsioon kajastuvad veeteenuse hinnas. Asjaolu, et veeteenuse hind on püsivas tõusutrendis, ei ole uus teadmine. Üha rangemad nõuded ja järjest laienev taristuvõrk vajab teenuse kõrge kvaliteedi ja keskkonnahoiu tagamiseks iga-aastaseid investeeringuid. 2023. aastal pead tõstnud inflatsioon on jõudnud ka veesektorisse ja see kajastub varasema trendiga võrreldes suuremas hinnatõusus. Kui seni on veeteenuse keskmise hinna aastane tõus püsinud valdavalt alla 5 %, siis 2023. aastal tõusis hind 2022. aastaga võrreldes koguni 10 % (2022 – 3,82 €/m3; 2023 – 4,25 €/m3).
Kõrgem veeteenuse hind ei ole mõjutanud olmevee tarbimist. Olenemata veeteenuse hinna suuremast tõusust, ei ole olmevee tarbimine vähenenud. 2023. aastal tarbitud olmevee kogus on püsinud enam-vähem samal tasemel (ca 1 % suurenenud) võrreldes 2022. aastaga. (2022 – 43,62 mln m3; 2023 – 44,17 mln m3)
Keerulised majanduslikud olud kajastuvad tööstussektori veekasutuse mahtudes. Üleüldine keeruline majanduslik olukord ja seda iseloomustavad uudised erinevate tööstussektori ettevõtete raskest käekäigust, kajastuvad ka tööstussektoris kasutatud vee mahus. 2023. aastal tööstuses kasutatud vee maht on viimase viie aasta madalaim ja 2022. aastaga võrreldes on maht langenud pea 10 % (2022 – 57,51 mln m3; 2023 – 52,18 mln m3).
Heitveega keskkonda juhitud saasteainete kogused on vähesel määral tõusnud. BHT7 (biokeemiline hapnikutarve), fosfor (Püld) ja lämmastik (Nüld) on võtmenäitajad, mida kasutatakse reovee koormuse hindamiseks veekeskkondadele. BHT7 mõõdab hapniku kogust, mida mikroorganismid orgaaniliste ainete lagundamiseks 7 päeva jooksul tarbivad, ja kõrge BHT7 tase viitab reostusele, mis võib põhjustada vees elavatele organismidele hapnikupuudust. Fosfor ja lämmastik on peamised toitained, mis soodustavad veekogude eutrofeerumist, põhjustades vetikate ülemäärast kasvu ja vee kvaliteedi halvenemist.
BHT7, Püld ja Nüld hulgad on võrreldes 2022. aastaga veidi suurenenud (vastavalt 8%, 2% ja 9%), kuid muretsemiseks pole põhjust, kuna nende koormuste kasvutendents viimase 10 aasta jooksul puudub.
Autorid: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Meriliin Lend ja spetsialist Natalia Solovova
