Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.
Usaldusväärne ja taskukohane energiavarustus on meie elukvaliteedi alus, kuid selle tootmine ja tarbimine mõjutavad oluliselt kliimat, elurikkust ja elukeskkonna kvaliteeti laiemalt. Üha kasvava energiavajaduse ja piiratud ressursside tingimustes seisame silmitsi suure väljakutsega – tagada energia kestlikkus.
Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council) 2023. a hinnangul oli Eesti energia jätkusuutlikkuse võrdluses maailmas 7. kohal ning energia keskkonnasäästlikkuse poolest parima positsiooni parandajana 17. kohal. Euroopa Liidu (EL) riikide võrdluses oli Eesti 2022. a seisuga aga kõige energiaintensiivsemate riikide seas. Kõrge energiaintensiivsus tähendab, et kulutasime iga majanduses toodetud euro kohta enamikest liikmesriikidest enam primaarenergiat – töötlemata looduslikku energiat. Selle põhjuseks on peamiselt energiakuluka põlevkivi kasutamine.
Põlevkivienergeetika veab meid EL-i tippu ka süsinikuheitmete ja jäätmete tekitamises. Elaniku kohta paisati Eestis atmosfääri hinnanguliselt 1,5 korda enam kasvuhoonegaase ja tekitati 2,5 korda enam jäätmeid kui EL-is keskmiselt. Põlevkivitööstus on ka Eesti peamine tööstusliku õhusaaste allikas ning sellel on tuvastatud regionaalne tervisemõju – põlevkivitööstuse läheduses elavatel rasedatel on suurem enneaegse sünnituse ning madalala sünnikaaluga lapse sündimise risk. Piirkonnas elavatel lastel on suurem tõenäosus krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks ja bronhiidi või kopsupõletiku esinemisele. Lisaks on Ida-Virumaa põhjaveekogumites probleemiks põlevkivitööstusele omased saasteained nagu 1-aluselised fenoolid, sulfaadid ning lokaalselt ka naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id) ja benseen.
Keskkonnasäästlikuma energeetikasektori arendamisel on oluline taastuvenergia osakaalu suurendamine ja energiasääst. Lisaks energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju vähendamisele on võtmetähtsusega kindlustada energiajulgeolek ning energia taskukohasus tarbijatele.
Eestis on taastuvenergia tarbimine märkimisväärselt kasvanud, moodustades 2022. aastal Statistikaameti andmetel summaarsest lõpptarbimisest 38,5%. Selle näitajaga paiknesime Eurostat`i andmetel EL-is viiendal kohal. Suurim taastuvenergia kasutusvaldkond Eestis on soojuse tootmine, järgneb elektri tootmine ning vähem on see kasutusel transpordisektoris.
Eesti eesmärgiks on toota aastaks 2030. taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine ehk 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärineks taastuvatest allikatest. 2023. aastal tootis Eesti esmakordselt üle poole elektrist taastuvenergiast. Eesmärgi saavutamiseks vajame 4 500 MW taastuvelektri tootmisvõimsust, millest tänaseks on Eesti võrku ühendatud 1 728 MW ehk rohkem kui kolmandik eesmärgist. Sealjuures katab käesoleval aastal võrgus olev tuuleenergia võimsus arvutuslikult 385 000 majapidamise aastase energiatarbe.
Just tuuleenergia tootmisvõimekuse suurendamisel on oluline roll riigi kliimaeesmärkide saavutamisel. Minimeerimaks tuulenergeetika arendustegevuste keskkonnamõjusid, kaardistas Keskkonnaagentuur täiendavaid alasid potentsiaalsete maismaatuuleparkide rajamiseks. Analüüsist selgus, et leevendusmeetmeid rakendades on riigimaadele võimalik paigaldada hinnanguliselt 152 tuulikut tootmisvõimsusega 1 094 MW. Käesoleva aasta augustikuuks detailplaneeringu etappi jõudnud või ehituses olevate maismaatuuleparkide arenduste võimsus on võrreldav ligikaudu miljoni majapidamise aastase energiatarbega.
Tuulikute mõju jäätmetekkele sõltub nende elutsükli lõpus tehtavatest otsustest. Prognooside järgi on terves EL-is eluea lõpetanud tuulikulabade tekkekogus aastaks 2034 hinnanguliselt 17 korda väiksem kui Eestis 2023. aastal tekkinud põlevkivituha ja poolkoksi kogus. Tuulik koosneb 90% ulatuses taaskasutatavatest materjalidest ning nendele laieneb EL-i kestlik tootepoliitika. See tähendab, et ka tuulikuid (sh tuulikute labasid) peab saama parandada, materjalina ringlusse võtta või neist toota uusi tooteid. Töö lõpetanud tuulikust saab väärtuslik materjal millegi uue tootmiseks.
Tutvu keskkonnaülevaatega Keskkonnaportaalis!
Autor: Kati Suik Keskkonnaagentuurist
