Keskkonnaagentuuris on käivitunud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elurikkuse toetusmeetme raames välisrahastusprojekt, milles aastatel 2024 kuni 2027 arendame uusi eluslooduse seire metoodikaid, töötame välja uuenduslikke tehnoloogiaid ja varustame seiret tänapäevaste vahenditega. Samuti arendame projekti toel edasi Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), loome vajalikud liidesed ja tööriistad andmevahetuse kiirendamiseks ning välitööde lihtsustamiseks.
Ühena esimestest tegevustest oleme alustanud hundiseire tõhustamisega ning selle raames käis meie hundiuurija Marko Kübarsepp USA-s kolleegidelt parimaid võtteid õppimas. Keskenduti peamiselt huntide eluspüügi ja sellega seotud tehnilise oskusteabe omandamisele. Eesmärk on saadud teadmiste abil muuta huntide eluspüük ka meie seires ja teadustöös tõhusamaks. Täpsemalt huvitasid meid meetodid, mis oleksid võimalikult kuluefektiivsed ja mida saaks rakendada väikese inimressursiga.
spetsialist Benjamin Malezkega eluspüügi
lõkse paigaldamas teadustöö raames
Kuigi sellistes püügimeetodites ei ole iseenesest miskit uut, seisneb probleem pigem tehnilistes nüanssides, mille kohta Euroopas ei ole paraku piisavalt vajalikku teavet ega oskusi säilinud. Seda eelkõige põhjusel, et erinevate ulukite, nende hulgas ka huntide püük lõksudega ei ole erinevalt USA-st siinpool ookeani kunagi kuigi populaarne olnud. Lisaks on tänapäevaste regulatsioonide kohaselt aga enamus USA-s kasutatavatest erinevate püügilõksude modifikatsioonidest 1991. aastast Euroopa kontinendil jahipidamiseks suisa keelatud, kuid aktsepteeritud siiski teaduspüügi eesmärgil liikmesriikide asjasse puutuvate ametkondade nõusolekul. Lõksudega püügist on „vanade hallide“ aegade kiuste siinses kultuuris säilinud pigem kuvand kui äärmiselt ebahumaansest ja julmast jahipidamisviisist. Tegelikult on aga tänapäevane huntide eluspüük lõksudega siiski hoopis midagi muud kui üks sajandite tagune „julm“ jahindusharu. Spetsiaalselt selleks puhuks välja töötatud vahendid ja nende oskuslik kasutamine nii seire- kui ka teadustegevuses on ülimalt vastutusrikas ning nõuab välibioloogilt väga spetsiifilisi teadmisi. Nii jätkavad ameeriklased endiselt põlvest põlve edasi antavate vanade metoodikate praktiseerimist ja on nõus seda ka teistele jagama.
Nõnda oligi õppereis keskendunud peamiselt just eluspüügi kuluefektiivsetele lahendustele ning nende praktilisele rakendamisele kohalikus kontekstis.
Veel üks oluline aruteluteema oli seotud raadiokaeluste ja telemeetria uuringutega, milles leidsid paljud küsimused oma vastuse läbi praktiliste tegevuste, eelkõige Wenatchee rahvusmetsas (ingl Wenatchee National Forest) Washingtoni osariigis, kus külastati kahe erineva hundikarja territooriume. Seal kogusime telemeetria andmeid, DNA proove ja muid seireks vajalikke andmeid ning vahetasime muid kasulikke teadmisi.
Lisaks huntide eluspüügile ning loomade jälgimisele oli õppereisil oluline teema ka huntide aviopüügil ja -seires ehk lennukilt kasutatavate lahenduste ja muude seiretegevust toetavate metoodikate kombineerimine. Siinkohal tuleb koheselt mainida, et kahjuks jäävad kõik lennumasinatega seotud lahendused oma väga kõrge hinnasildi tõttu vähemasti loomade tavaseire osas meile lähitulevikus kättesaamatuks. Kindlasti aitavad aga omandatud kogemused kaasa üldise silmaringi avardamisel.
endise huntide seirekoordinaatori
Carter Niemeyeriga hundi väljaheiteid
uurimas
Washingtoni ja Idaho osariikides arutasime põhjalikult ka huntide põhjustatud kahjustuste (nt kariloomade ründamised) erinevaid ennetusmeetmete võimalusi, sealhulgas letaalseid meetmeid teatud isendite eemaldamiseks populatsioonist.
Idahos toimunud kohtumine keskendus eelkõige eluspüügi tehnilise võimekuse ja efektiivsuse suurendamisele ning erinevate lõksumeeliste ja peibutiste kasutamisele. Samuti saime ülevaate kogu Kaljumäestiku hundipopulatsiooni taastamise protsessist, mida alustati 1995. aastal. Selle käigus korraldati õppekäik Boise rahvusmetsa ja Bear Valley mägipiirkonda, kus on tegeletud huntide taasasustamisega.
giidi ja -kaitsja Quinn Harrisoniga
Yellowstone's hunte jälgimas
Reisi viimased päevad veetsime Yellowstone'i rahvuspargis, kus kohalikud hundispetsialistid viisid läbi kaks õppekäiku, tutvustades praktilisi tegevusi hundipopulatsiooni seireks maailma esimeses rahvuspargis.
Marko Kübarsepa sõnul oli õppekäik äärmiselt huvitav ja andis rohkelt uusi kogemusi. „Lisaks omandatud teadmistele tõi see kaasa ka uusi kontakte ja andis motivatsiooni jätkata selle olulise teemaga tegelemist. Ressursside puudus seab küll meie kohalikele tegevustele mõnevõrra piirangud, kuid uued teadmised ja kogemused aitavad meid kindlasti edasi,“ lisas Marko.
Õppekäigu muljeid jagas: Marko Kübarsepp
Toimetas: Triin Edovald
Vaata lähemalt Eesti-Šveitsi elurikkuse koostööprogrammi kohta SIIT.
