2023. aasta õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas analoogselt eelnevate aastatega Euroopa elektriturg, kuid vastupidiselt varasema aastaga oli nõudlus kodumaisele elektrile ja sellest tulenevalt ka heitkogused madalam(ad). Lisaks oli Eesti majanduskasv peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu negatiivne, mõjutades nii elanike ostujõudu kui ettevõtete kasumit.
2023. aastal vähenesid pea kõigi peamiste saasteainete heitkogused. Kui ajalooliselt on põlevkivi kasutavate soojuselektrijaamade (Eesti, Balti ja Auvere) vääveldioksiidi heide moodustanud arvestatava osa kogu Eesti vääveldioksiidi heitest (näiteks aastal 2009 ca 70%), siis 2023. aastal ainult 21%.
Lisaks vääveldioksiidile mõjutas põlevkivi kasutuse vähenemine lämmastikdioksiidi ja raskmetallide heiteid. Lämmastikoksiidi heitkoguste langus sõltus lisaks veel läbisõitude vähenemisest ja samaaegsest uute autode osakaalu suurenemisest maanteetranspordis ning väetise kasutuse vähenemisest põllumajanduses.
2023. aastal pidurdus ka ehitussektori areng, mis omakorda tingis osakeste, sh peente ja eriti peente osakeste heidete vähenemise. Osakeste heitkoguseid mõjutas ka eelneva aastaga võrreldes väiksem biomassi (eelkõige puidu) kasutamine soojatootmisel.
Teist aastat järjest vähenesid lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused. 2023. aastal põhjustas vähenemist väiksem värvikasutus nii tööstuses kui kodumajapidamistes, samuti vähenes kemikaalide kasutus trükitööstuses. Viimastel aastatel on muutumatuna püsinud lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal.
Eelkõige põllumajanduslikel tegevustel pärineva ammoniaagi heitkoguse vähenemise tingis väiksem anorgaanilise väetise kasutus, aga ka veiste arvu vähenemine.
Võrdlus Eestile seatud heitkoguste vähendamise eesmärkidega
Eestil tuleb vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, vääveldioksiidi, eriti peente osakeste ja lämmastikdioksiidi heitkoguseid 2020–2029 aastateks vastavalt 10%, 1%, 32%, 15% ja 18%. Eesmärkide täitmist hinnatakse 2005. aastaga võrreldes ja need on seatud kõikidele Euroopa riikidele, sõltudes konkreetse riigi majandusest ja keskkonnast. Eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada 2030 aastaks õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
Eesti on täitnud 2023. aasta seisuga teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eesmärgid aastateks 2020–2029 ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuse saasteainete puhul.
KKK
Peamised õhusaasteained – mis need on?
Kokkuleppeliselt räägime peamiste saasteainete kontekstis lämmastikdioksiidist, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on hapestuvad saasteained, mis põhjustavad happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad elusorganismidele mürgise maapinnalähedase osooni teket (mitte segi ajada meid kaitsva osoonikihiga, mis asub oluliselt kõrgemal ja mis on üheks võtmeteguriks kliima soojenemisel). Eriti peened osakesed on olulised just inimeste tervise seisukohast, olles koos lämmastikoksiididega meie linnaõhu kvaliteedi mõjutajaks.
Millistest tegevustest peamiste saasteainete heide Eestis tekib?
Energeetikasektor, st kütuste põletamine sooja ja elektritootmiseks on põhiliseks vääveldioksiidi (99,9%) ja eriti peente osakeste (sellest arvestatav osa mitte-tööstuslikust puidu põletamisest) heitkoguste allikaks. Lämmastikdioksiidide heide on peaaegu pooles ulatuses seotud sooja- ja elektritootmisega ning ülejäänud heide pärineb transpordist ning põllumajandusest. Erinevad põllumajanduslikud tegevused (nii loomakasvatus kui ka väetiste kasutus) põhjustavad üle 90% ammoniaagiheitest. Ligi pool lenduvatest orgaanilistest ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja kemikaalide kasutustest (sh värvide, liimide ja lakkide kasutamine kodumajapidamistes), ülejäänud osa tuleb põllumajandusest, energeetikast, transpordist ja kütuste jaotamisest.
„Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2023“ annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest. Viimase põhjal on võimalik hinnata Eestis seni rakendatud heitkoguste vähendamise meetmete tõhusust. Eesmärkide võrdluses on baasaastaks 2005.
Eestikeelne kokkuvõte on leitav siit.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel
