CAMS jälgib tugevatest Kanada maastikupõlengutest pärineva suitsu jõudmist Euroopasse

Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.

Maastikupõlengud on oluline saasteallikas, hõlmates süsinikuühendeid, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja tahkeid osakesi, mis mõjutavad globaalselt atmosfääri koostist ja keemiat. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS kasutab peaaegu reaalajas saadud andmeid aktiivsete maastikupõlengute asukoha ja intensiivsuse kohta, et hinnata saasteainete heitkoguseid. Seda tehakse läbi ülemaailmse tulekahjude assimilatsioonisüsteemi GFAS, mis võimaldab aktiivseid tulekahjusid jälgida. Hinnangulisi heitkoguseid kasutatakse CAMS-i prognoosides, et ennustada tekkiva suitsu levikut atmosfääris. Prognoose kasutatakse õhukvaliteedi rakendustes, aidates inimestel vähendada kokkupuudet saastega.

Põud ja tuul süvendavad maastikupõlenguid

Kuigi Kanada Saskatchewani provintsis hakkavad maastikupõlengud tavaliselt süttima aprillis ja mais, halvenes sel aastal olukord veelgi mai keskpaiga mõõduka põua ja tugevate tuulte tõttu. Sarnane olukord ilmnes ka Ontario ja Manitoba piiril, kus põlengutingimusi soodustasid kuum, kuiv ja tuuline ilm.

Tulekahjude asukohad ja põlengute kiirgusvõimsus Põhja-Ameerikas 2025. aasta mais

Joonis 1. GFASv1.2 tulekahjude asukohad ja põlengute kiirgusvõimsus Põhja-Ameerikas 2025. aasta mais. Allikas: CAMS

CAMS-i globaalse tulekahjude assimilatsioonisüsteemi GFAS andmetel (kasutab põlengute kiirgusvõimsuse satelliitvaatlusi taimkatte põlemisest tekkivate heidete hindamiseks), on Kanada hinnangulised põlengute süsiniku heitkogused kuni 2. juunini suuruselt teised pärast 2023. aastat, ulatudes ligikaudu 56 megatonnini (Joonis 2). Põlengute tagajärjel on üle 25 000 inimese pidanud oma kodudest evakueeruma ning suits on mõjutanud õhukvaliteeti nii kohapeal kui ka Ameerika Ühendriikides. Manitobas oli tegemist ühe suurima evakuatsioonioperatsiooniga viimaste aastate jooksul.

Vasakul on CAMS GFASv1.2 maikuu päevane põlengute kiirgusvõimsus, paremal on hinnangulised maikuu süsinikuheited Kanadas

Joonis 2. Vasakul on CAMS GFASv1.2 maikuu päevane põlengute kiirgusvõimsus, paremal on hinnangulised maikuu süsinikuheited Kanadas. Allikas: CAMS

Manitoba, Saskatchewani ja Alberta maastikupõlengute hinnangulised süsiniku heitkogused olid maist juunini märgatavalt üle keskmise. Manitobas olid põlengute süsiniku heitkogused kuni 2. juunini CAMS-i andmetel kõigi aegade kõrgeimad, ulatudes ligikaudu 13 megatonnini – see on umbes kolm korda rohkem kui sama perioodi varasem rekord 2023. aastal. Saskatchewanis oli tegemist teise kõrgeima tasemega, jäädes alla vaid 2023. aastale.

Suitsu kauglevi Euroopasse

Kanada maastikupõlengutest pärinev suits on liikunud üle Atlandi ookeani Euroopani. Esimesed vaatlused Manitoba põlengutest pärineva suitsu Atlandi ookeani ületamisest kinnitati mitme erineva satelliidi abil (TROPOMI, OMPS ja EarthCare) ning CAMS-i süsinikmonooksiidi (CO) analüüsidega (ühendavad CAMS-i mudeli ja satelliitvaatlused). Vaatlused näitavad suitsupilve kõige selgemalt umbes 9000 meetri kõrgusel, ulatudes Vahemere piirkonda 18. maiks. 19. maiks teatati juba suitsu jõudmisest Kreekasse.

Märksa suuremat suitsupilve täheldati mai viimase nädala jooksul, see ületas Põhja-Ameerika ja suundus Atlandile. CAMS-i aerosooli optilise tiheduse analüüsid näitavad selgelt suitsu jõudmist Loode-Euroopasse 1. juunil. Osa suitsupilvest liikus üle Assooride ning pöördus seejärel ümber Põhja-Atlandi.

Kvaliteedikontrolliga maastikupõlengute heidete andmed

CAMS pakub regulaarselt ajakohast teavet maastikupõlengute asukoha, intensiivsuse ja hinnanguliste heitkoguste kohta üle maailma ning jälgib suitsu liikumist ja koostist. Lisateavet CAMS-i maastikupõlengute ja suitsu jälgimise kohta saab siit.

Eestis on samuti käimas CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekt aitab täiustada riiklikku õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside (KHG) heidete seiret ning suurendada vastavate andmete kättesaadavust ja kasutamist. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF).

Allikas: CAMS

open graph image