Kas teadsid, et Eesti põldudel ja metsades jälgitakse riikliku keskkonnaseire programmi korras regulaarselt, mis toimub meie muldadega? Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.
- Raskmetallid – nähtamatud ohud
Muldades leidub erinevaid raskmetalle (Cd, Hg, Pb, Ni, Cr) ja mikroelemente (Co, Cu, Mn, Se, Zn), mille kõrge kontsentratsioon võib olla toksiline nii mullas kasvavatele taimedele kui ka nendest toituvatele teistele elusorganismidele. Metalle aga satub mulda inimtegevuse kaudu – näiteks väetiste, liikluse ja tööstuse kaudu. Kui neid koguneb liiga palju, võivad need olla ohtlikud kõigile elusorganismidele. Mullaseire uurimisaladel läbiviidud elementide sisalduse tulemused näitavad, et ühelgi seire põllumullal ei ole ületatud kehtestatud piirväärtusi, mistõttu võib mulla üldise kvaliteedi seisundit lugeda heaks. Viimaste aastate seire näitab, et mõnedel aladel toimub uuritud metallide sisalduste muutused ajas: tõusnud elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus, samas on vähenenud plii ja tsingi kogused.
- Taimekaitsevahendid – miks neid kasutatakse?
Taimekaitsevahendid aitavad kaitsta saaki umbrohtude, haiguste ja kahjurite eest. Ilma nendeta oleks paljud saagid väiksemad või riknenud. Kuid probleem on selles, et osa neist ainetest jääb mullas püsima. Seire näitab, et jääke leidub peaaegu igal seirealal – eriti umbrohu ja seenhaiguste tõrjevahendite jääke. Mahepõldudelt ning metsa analoogidelt ei tuvastatud 2024. aastal mitte ühtegi taimekaitsevahendi toimeainet. Mõnikord leitakse isegi Euroopas juba mitu kümnendit keelatud ainete jääke, näiteks DDT, mis võivad levida õhu kaudu meie naaberriikidest, kus nende kasutamine ei ole keelatud.
- Millistes muldades on rohkem saastet?
Kõige rohkem jääke ja metalle leidub põllumuldades, kus maaharimine on intensiivsem ning kasutatakse rohkelt väetisi ja taimekaitsevahendeid. Eriti mõjutavad mulla kvaliteeti väetised, mis võivad sisaldada looduslikult esinevaid raskmetalle, nagu kaadmium ja plii. Kehvema kvaliteediga väetised võivad sisaldada rohkem raskmetalle, mis võivad hakata kogunema mulda väetiste pikaajalisel kasutamisel. Samamoodi võib madalama kvaliteediga kütus suurendada raskmetallide ja saasteainete sattumist õhku ja sealt edasi mulda. Võrdluseks on looduslikel metsamuldadel neid aineid märkimisväärselt vähem, mis viitab sellele, et inimtegevus – eriti intensiivne põllumajandus ja transpordikoormus – on peamised saasteallikad.
- Kas olukord muutub/paraneb?
Mullaproovides on leitud rohkem erinevaid taimekaitsevahendite jääke kui varem. See võib tuleneda nii nende suuremast kasutusest, aga ka jääkide määramismeetodite arengust. Samas 2024. aastal seiratud aladel ei tuvastatud jääke, mis 2014 ja 2018 seireringis leiti. See viitab asjaolule, et need on mullas täielikult lagunenud.
- Miks me seirame muldades metallide ja taimekaitsevahendite jääke?
Suurem osa meie toidust on kasvanud mullal. Kui seal on jääke või metalle, võivad need jõuda ka meie toidulauale või leostunud pinnavette ja põhjavette. Seepärast on oluline, et seiret tehakse järjepidevalt ja andmed on avalikud.
Riikliku keskkonnaseire programmi raames viib mullaseiret läbi Maaelu Teadmuskeskus (endise nimega Põllumajandusuuringute Keskus).
Autor: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison
