Üleujutus ei ole pelgalt suurvesi uudistes – see võib ohustada ka meie kodusid, teid, majandust, loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Et selliste olukordadega paremini toime tulla, hindab Kliimaministeerium koostöös Keskkonnaagentuuriga üleujutusega seotud riske ning kavandab sobivad tegevused nende ennetamiseks või leevendamiseks. Seejuures saame toetuda Euroopa Liidu üleujutuste direktiivile.
Üleujutusriskide hindamine – kuidas seda tehakse ja millised probleemid Eestis esinevad?
Üleujutusriskide hindamise esimene samm on olemasoleva info koondamine: analüüsitakse nii varasemalt Eestis aset leidnud üleujutusi kui ka võimalikke tulevasi ohte. Eesmärk on välja selgitada, kus ja kui tõenäoline on, et üleujutus võib taas korduda ning kahjustada inimesi, keskkonda, majandustegevust või kultuuriväärtusi.
Eestis esinevad üleujutused peamiselt merevee ja siseveekogude veetaseme tõusu tõttu. Üha enam valmistavad aga probleeme ka sademevee süsteemi puudulikkusest tingitud üleujutused, eriti suvisel ajal, mil lühikese ajaga võib sadada maha erakordselt suur hulk vihma.
Sademevee üleujutus Pärnu bussijaamas 2020, autor Agne Aruväli
Selle analüüsi põhjal on määratud kindlaks nn olulised riskipiirkonnad ehk need alad, millele tuleb edasistes planeerimis- ja maandamistegevustes erilist tähelepanu pöörata.
Kõige hiljutisemad riskipiirkonnad kinnitati 3. aprillil 2025
Üleujutus loetakse oluliseks riskiks eeskätt tiheasustusaladel, kus vee tõus võib korraga mõjutada paljusid inimesi ja ettevõtteid. Hajaasustusega piirkondades, kus mõju on väiksema ulatusega ja elanikkond hõredam, hinnatakse riski üldjuhul madalamaks. Viimati määratleti Eestis 34 olulist üleujutusriskiga piirkonda.
Riskipiirkonnad vesikondade lõikes:
Lääne-Eesti vesikonnas:
Kabli küla, Treimani küla, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla, Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik (Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik, Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Paide linn, Neeme ja Ihasalu küla, Kaberneeme küla, Maardu linn.
Ida-Eesti vesikonnas:
Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi alevik, Kunda linn, Narva-Jõesuu linn.
Koiva vesikonnas olulisi riskipiirkondi ei tuvastatud.
Täpsemalt saab riskihinnangu kohta lugeda Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Kaartide koostamine – kui ulatuslik võib üleujutus olla?
Keskkonnaagentuur ajakohastas üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid. Need näitavad:
- üleujutuste ulatust ja veetasemeid (veetasemete ületamise tõenäosust 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul);
- millised objektid ja alad võivad kannatada saada (nt joogiveehaarded, reoveekäitised, looduskaitsealad, kultuurimälestised jne) ning kui suur on mõjutatud elanike arv.
Kaardid annavad visuaalse ja andmepõhise ülevaate riskidest, et kasutada neid teadmisi nii ruumilises planeerimises, kriisijuhtimises kui ka kohalike otsuste tegemisel ennetamaks ohtlikke olukordi.
Uuendatud kaardid avaldati 2025. aasta juunis Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduses ning on avalikul väljapanekul kuni 19. detsembrini. Kaardid on nähtavad ka Keskkonnaportaali kaardirakenduses, valides vee valdkonna kaardikihid ja üleujutusohuga alad.
Lisaks riskipiirkondadele on kaardistatud ka üleujutusoht Pärnu vesikonnas ja kogu rannikul – see toetab paremini planeerimise ja otsustusprotsesse.
Maandamiskavad – kuidas riske vähendada?
Protsessi kolmandas etapis koostatakse nn üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad, mis kirjeldavad konkreetseid samme ja meetmeid:
- kuidas vältida uute riskide tekkimist (nt mitte ehitada elamuid üleujutusohtlikele lammialadele);
- kuidas suurendada valmisolekut (nt määrata ohualadel hoonete miinimumkõrgus);
- kuidas korraldada hoiatamist, reageerimist ja taastamist üleujutuse korral;
- milliseid tehnilisi lahendusi ellu viia, et kaitsta inimesi, keskkonda, majandust ja kultuuriväärtusi üleujutuste eest.
Uued maandamiskavad on plaanis esitada 2027. aasta esimeses pooles.
Maandamiskavade elluviimine
Üleujutuste ennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks on mitmeid võimalusi − alates planeerimisest kuni tegutsemiseni. Kõige kulutõhusam ja mõistlikum on muidugi arvestada veeriskidega juba planeeringute koostamisel − näiteks mitte kavandada elamupiirkondi üleujutusohtlikele aladele, vaid kujundada need hoopis rohealadeks. Haljasalad, pargid, rekreatsioonialad jne suudavad vajadusel vett ajutiselt kiiresti ja suuremas koguses vastu võtta, leevendades seeläbi üleujutuste mõju. Olemasolevates asulates, mis asuvad juba riskipiirkonnas, tuleb langetada otsuseid, kuidas kaitsta juba välja ehitatud taristut ja elukeskkonda – olgu selleks tehnovõrkude tõstmine, sadevee äravoolu parandamine või kaitsetammide rajamine.
Hea uudis kohalikele omavalitsustele:
Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel pakub riik mitmeid toetusi, et aidata maandamiskavad ellu viia. Praegu on avatud neist kaks järgmist:
• toetus sademevee üleujutuste lahendamiseks tiheasustusaladel tehniliste tegevustega. Toetusvahendite eelarve on kokku 25 mln;
• üleujutuste toetus üleujutuste tagajärgede maandamiseks ehituslike tegevustega riskipiirkondades jõe ja mere üleujutuste leevendamiseks. Toetusvahendite eelarve on kokku 3,6 mln.
Autor: Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli
