Viimase kümnendi jooksul on veevõtt Eestis märgatavalt vähenenud – 2024. aastal võeti kokku 656,3 mln m3 vett, mis on üle 2 korra vähem kui 10 aastat tagasi. Suur osa sellest langusest tuleneb elektrijaamade jahutusvee kasutamise järsust vähenemisest. Kui varem moodustas jahutusvesi suurema osa kogu veevõtust, siis nüüd on selle osakaal märgatavalt kahanenud.
Vähem põlevkivi, vähem vett: kuidas energiapööre mõjutab jahutusvee koguseid
Energiatootmise ümberkujundamine on vähendanud kodumaise põlevkivist elektrienergia tootmist, seda kinnitab ka jahutusvee koguste langus. Energiapööre vähendab vajadust veeressursi järele, mida seni kasutati ulatuslikult elektrijaamade jahutamiseks. 2023. aastal langes jahutusvee kasutus pea poole võrra (võrreldes 2022. aastaga), 2024. aastal langes see veel ligi 26% (2023 – 481 mln m3; 2024 – 356 mln m3).
Jahutusvesi on elektri tootmise protsessis jahutamiseks kasutatav vesi, mille käigus vee keemilised omadused ei muutu ning peale kasutamist juhitakse kasutatud vesi otse suublasse.
Veeteenuse hind tõusis rekordtasemele
Veeteenuse hind jätkas 2024. aastal tõusu, ulatudes esmakordselt üle 4,50 €/m³. Võrreldes 2023. aastaga kasvas hind 8,2%, ulatudes 4,60 €/m³ (2023 – 4,25 €/m³). Tõus puudutas nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni komponente, mis moodustavad veeteenuse kogumaksumuse.
Viimase 10 aasta jooksul on veeteenuse keskmine hind tõusnud 1,76 €/m³ – 2014. aastal oli see 2,84 €/m³, nüüdseks aga 4,60 €/m³. Tõus on olnud stabiilne, kuid kiirenes märgatavalt pärast 2021. aastat.
Veeteenuse hinnatõusu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas taristu uuendamine, puhastus- ja keskkonnanõuete karmistumine, energia- ja tööjõukulude kasv ning vajadus säilitada teenuse kvaliteeti kõigis piirkondades.
Kõrgemad hinnad ei ole muutnud olmevee tarbimiskäitumist
Viimaste aastate jooksul on keskmine veeteenuse hind tõusutrendis, kuid tarbimisstatistika näitab, et inimeste vee kasutamise harjumusi pole see oluliselt muutnud. See viitab sellele, et vee tarbimine on paljude jaoks esmavajadus, millele hinnasurved mõju ei avalda. Olmevee kasutamine on püsinud stabiilsena (2023 – 44,17 mln m3; 2024 – 44,23 mln m3).
Olmevesi ehk joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.
Vähem vihma, suurem veekulu: niisutuseks kulus rohkem vett
Niisutuseks kasutatav vee kogus kasvas võrreldes 2023. aastaga ca 14%, mille üheks põhjuseks oli tõenäoliselt vähem sademeid. Vähem sademeid sundis põllumehi ja aednikke sagedamini kastma, et säilitada saagikus. 2023. aastal oli Eesti keskmine sademete hulk 689 mm, 2024. aastal 614 mm (niisutuseks kasutatav vesi: 2023 – 0,29 mln m3; 2024 – 0,33 mln m3).
Lisaks oli 2024. aasta keskmine õhutemperatuur märgatavalt üle normi, mistõttu esines vegetatsiooniperioodil mitmeid kuumalaineid, mis suurendasid veelgi taimede veevajadust ning kergitasid niisutusvee tarbimist.
Vähem sademeid kahandab karjääri- ja kaevandusvee hulka
Madalam sademete hulk on mõjutanud karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava kuivendusvee koguseid, vähem sademeid tähendab vähem karjääri- ja kaevandusvett. Karjääri- ja kaevandusvee kogus vähenes ligi 11% võrreldes 2023. aastaga (2023 – 175 mln m3; 2024 – 156 mln m3).
Kaevandus- ja karjäärivesi on kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Veekadude osakaal on vähenemistrendis
Veeteenuse osutamisel tekkivate veekadude osakaal on viimastel aastatel olnud selges langustrendis. Kui 2020. aastal moodustasid need ligikaudu 18,9% kogu veeteenuseks kasutatud veest (9,69 mln m³ 51,2 mln m³-st), siis 2024. aastaks oli osakaal langenud 13,6%-ni (8,73 mln m³ 64,4 mln m³-st).
See suundumus võib viidata veevõrgu ja taristu paranenud seisundile – näiteks tõhusamale lekete tuvastamisele ja ennetusele, torustike uuendamisele ning investeeringutele vee säästlikumasse kasutusse. Kuigi veekao absoluutmaht ei ole oluliselt muutunud, näitab selle suhtarvu langus teenuse efektiivsuse paranemist.
Heitvee keskkonnakoormus on jätkuvalt madal ja stabiilne
Viimaste aastakümnete jooksul on heitveega keskkonda juhitud saasteainete – üldlämmastiku, üldfosfori ja biokeemilise hapnikutarbimise (BHT) – kogused märkimisväärselt vähenenud. Kui 1990. aastatel ulatusid koormused mitme tuhande tonnini aastas, siis alates 2010. aastatest on need püsinud madalal tasemel ja jäänud stabiilseks. Ka 2024. aastal ei täheldatud olulist kasvu võrreldes varasemate aastatega, mis viitab sellele, et reoveepuhastite töö on tõhus ning veekogude kaitseks tehtud investeeringud jätkuvalt tulemuslikud.
Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse pärast töötlemist. Selles võivad sisalduda erinevad saasteained, nagu toitained (nt lämmastik ja fosfor) ja orgaaniline aine, mida hinnatakse BHT näitaja abil. Nende ainete vähendamine on oluline eutrofeerumise vältimiseks ja veekogude hea seisundi säilitamiseks.
Autorid: Keskkonnaagentuuri peaspetsialistid Keith Allikvee, Meriliin Lend ja spetsialist Natalia Solovova
