Välisõhu kvaliteeti jälgitakse riiklikku keskkonnaseire programmi raames välisõhu allprogrammi kuuluvate välisõhu kvaliteedi ja sademete seires ning kiirgusseire allprogrammi keskkonna ioniseeriva kiirguse seires.
Välisõhu kvaliteedi seire
2024. aastal teostati riiklikku välisõhu kvaliteedi seiret kuues täisautomaatses linnaõhu seirejaamas – kolmes Tallinnas ning ühes jaamas Kohtla-Järvel, Narvas ja Tartus. Lisaks toimivad taustaseire jaamad Vilsandil, Lahemaal ja Saarejärvel, kus mõõdetakse piirkonnaõhu saasteainete taset kaugemal otsesest inimtegevusest, et hinnata üldist taustakoormust.
Sademete seire
Sademete seire käigus koguti 2024. aastal proove keemilisteks analüüsideks 11-st sademete seirejaamast, kahest kompleksseire jaamast ning kuuest metsaseire jaamast üle Eesti. Tulemused annavad ülevaate sademetega atmosfäärist maapinnale kanduvate saasteainete hulgast ja koostisest, mis on oluline nii ökosüsteemide kui ka joogivee kvaliteedi seisukohalt.
Ioniseeriva kiirguse seire
Kiirgusseire eesmärk on avastada ja jälgida inimtegevusest põhjustatud radioaktiivsuse taseme tõusu, pöörates erilist tähelepanu tehislike radioisotoopide levikule. Õhu gammakiirguse taset mõõdetakse 15 automaatses seirejaamas üle Eesti. Kiirgusseire võimaldab kiiresti tuvastada võimalikud ohud ja anda varajasi hoiatusi.
Välisõhu kvaliteedi ja sademete seiret teeb Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning ioniseeriva kiirguse seiret Keskkonnaamet.
Seire võimaldab märgata nii pikaajalisi muutusi kui ka kiireloomulisi keskkonnaohte, andes meile kindlustunde, et elukeskkond on tervisele ohutu.
2024. aasta olulisemad seirenäitajad ja tulemused
Peened osakesed
Peened osakesed on õhus hõljuvad tahked ja vedelad osakesed, mille läbimõõt on alla 10 või 2,5 mikromeetri. Need tekivad liikluses, küttekolletes, tööstusprotsessides ning kanduvad ka kaugelt teistest riikidest. Osakesed põhjustavad hingamisteede haigusi, südame-veresoonkonna probleeme ja suurendavad enneaegse surma riski.
Peenosakeste (PM₁₀) ööpäevased piirväärtused ületati üksikutes linnajaamades, eelkõige Tallinnas ja Kohtla-Järvel, peamiselt lühiajaliste külmade ja kütteperioodide ajal. Kohtla-Järvel oli tavapärasest rohkem ületamisi seoses seirejaama lähedal toimunud teetöödega. Ületamiste arv jäi lubatu piiresse. Peenosakeste aastakeskmine sisaldus langes eelmise aastaga võrreldes Tallinnas, Tartus ja Narvas (vt. joonis 1).
Eriti peente osakeste (PM₂.₅) aastakeskmised tasemed olid kõrgemad linnajaamades kui taustajaamades, viidates saaste kohalikule päritolule. Kõik mõõdetud aastakeskmised jäid siiski märgatavalt alla kehtestatud piirväärtuse 25 μg/m³.
Polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH)
PAH-id on rühm orgaanilisi ühendeid, mis tekivad orgaanilise aine (nt puidu, kivisöe, nafta, bensiini) mittetäielikul põlemisel. Need satuvad õhku peamiselt liiklusest, kodumajapidamiste kütmisest, tööstusprotsessidest ja looduslikest põlengutest. Pikemaajaline kokkupuude võib suurendada vähiriski, mõjutada immuunsüsteemi ja põhjustada hingamisteede probleeme.
Tuntuimaks PAH-ide hulka kuuluvaks ühendiks on benso(a)püreen, millele on seatud ka aastakeskmine sihtväärtus 1 ng/m3.
Benso(a)püreeni sisaldus tõusis eelneva aastaga võrreldes kõigis seirejaamades, jäädes alla sihtväärtuse.
Kõrgeimad aastakeskmised tasemed registreeriti Tartus.
Väävli- ja lämmastikuühendid
Vääveldioksiid (SO₂) ja lämmastikdioksiid (NO₂) tekivad peamiselt fossiilkütuste põletamisel. Antud saasteained õhus ärritavad hingamisteid ja põhjustavad astmat. Samuti panustavad happevihmade kujunemisse, kahjustades taimi, mulda ja veekogusid.
2024. aastal SO2 aastakeskmine sisaldus langes Tallinnas ja Tartus, kuid tõusis Ida-Virumaal. SO2 sisaldus jäi Tallinnas vahemikku 0,28–0,32 μg/m3, Tartus 0,3 μg/m3 ja Narvas 0,65 μg/m3 piiresse, Kohtla-Järvel oli aastakeskmine SO2 sisaldus 2,49 μg/m3.
2024. aasta mõõtmistulemuste põhjal NO2 aastakeskmine sisaldus enamikes linnaõhu seirejaamades langes. Tunnikeskmise piirväärtuse ületamisi ei mõõdetud üheski seirejaamas.
Sademete keemia
2024. aasta mõõtmistulemused sademete seires kinnitavad, et saasteainete sisaldused sademevees on enamasti madalad. Kevadel registreeriti mõnevõrra kõrgemaid väärtusi, mis olid seotud vähese sademete hulgaga ning tõenäoliselt ka aprillis Eestisse kandunud Sahara kõrbetolmuga. Hapestumist põhjustavate sulfaatse väävli (SO₄-S) ja nitraatioonide (NO₃⁻) kaalutud aastakeskmised sisaldused jäid eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, kloriidioonide (Cl⁻) sisaldus aga veidi vähenes. Samuti püsisid muutusteta hapestumist tasakaalustavate katioonide – ammooniumlämmastiku (NH₄-N), kaltsiumi (Ca), magneesiumi (Mg), kaaliumi (K) ja naatriumi (Na) – sisaldused.
Gammakiirguse doosikiirus
2024. aasta doosikiiruse mõõtmised ei näidanud inimtekkelisi mõjutusi, kuid ilmastikust, eriti sademetest, põhjustatud looduslikud kõikumised olid tavapärased. Eesti keskkonna radioaktiivsus on jätkuvalt madal ja ohutu ning pidev seire annab usaldusväärse aluse kiirgusohutuse hindamiseks nii elanikkonna kui ka looduse vaates.
Õhukvaliteet Eestis ja Euroopas
2024. aasta välisõhu seireandmed kinnitavad, et saasteainete kontsentratsioonid välisõhus ei ole ootamatult kasvanud ning pikaajalised langustrendid jätkuvad stabiilselt. See näitab, et seni rakendatud meetmed õhukvaliteedi parandamiseks on olnud tõhusad, kuigi jälgimine ja edasine seire on jätkuvalt vajalik.
Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea ning mitmete näitajate osas parem kui paljudes Euroopa linnades. Peamised saasteainete aastakeskmised tasemed jäävad valdavalt Euroopa Liidu piirväärtustest allapoole. Siiski võib teatud ilmaoludes või kohalike saasteallikate mõjul tekkida lühiajalisi kõrgema saaste taseme episoode, näiteks kevadeti tänavatolmu perioodil või külmade ilmadega kütmise intensiivistumisel.
2030. aastast jõustub uuendatud välisõhu kvaliteedi direktiiv, millega kehtestatakse mitmetele seirenäitajatele senistest märksa rangemad õhukvaliteedi normid ning täieneb jälgitavate saasteainete nimekiri mitme uue näitajaga. Olulisemate muudatustena vähendatakse eriti peente osakeste (PM₂.₅) aastakeskmist piirväärtust üle poole ning langetatakse märkimisväärselt ka lämmastikdioksiidi (NO₂) piiri, viies need lähemale WHO soovitustele.
Seireandmed ja –aruanded
Riikliku keskkonnaseire programmi kuuluvaid välisõhu kvaliteedi ja sademete seiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning kiirgusseiret Keskkonnaamet. Mõõdetud andmed ja koostatud aruanded on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE.
Õhukvaliteedil saab jätkuvalt silma peal hoida ka reaalajas ohuseire.ee keskkonnas.
Autor: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison
