Õhus on juba ammu tunda sügist ja ka linnud on end rändele sättimas. Rannik on lindudele heaks rände juhtjooneks ja nii koonduvad Kabli külas paljud sügisrändurid. Sellise rände koondumise tõttu otsustatigi just Kablisse 1969. aastal rajada linnujaam. Sel sügisel on linnujaamas käimas seega 57 hooaeg.
Kabli linnujaam koosneb rõngastamise majast, loorvõrkudega püünistest, linnutornist ja vaateplatvormist. Kuid kõige pilkupüüdvam ja suurem ehitis on kindlasti 14 meetrit kõrge ja 69 meetrit pikk mõrdpüünis, mille täielikku uuendamist kaasrahastas Euroopa Liit projektist “Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3)”. 2024. aastal vahetati välja seireks vajalik püünisvõrk ning tänavu uuendati võrgu puitkonstruktsioonid koos esipostidega ja olemasolev seireplatvorm, lisati elektriline vintsisüsteem püünisvõrgu paigaldamiseks ja eemaldamiseks.
Mõrdpüünis pealtvaates (foto: Meelis Leivits)
Elektriline vintsisüsteem (foto: Liisa Rennel)
Linnujaam on loodud eesmärgiga uurida ja seirata lindude rännet ning koolitada välja uusi rõngastajaid. Linnud püütakse, määratakse, rõngastatakse ja seejärel lastakse kiirelt vabadusse. Kabli linnujaam on üheks osaks rahvusvahelisest linnujaamade võrgustikust ja sarnaseid linnujaamasid leidub mitmel pool lähiriikides.
Lindude seire juures mängivad väga olulist osa taasleiud ehk juba rõngastatud lindude taaspüük. Kablis on tehtud tuhandeid taasleide nii Eestis kui ka mujal rõngastatud lindude kohta. Palju taasleide tuleb teistest Läänemere ümbruse linnujaamadest. Taasleiud võimaldavad arvutada lindude rändekiirust ja koostöös teiste linnujaamadega jälgida rännet ajas ja ruumis. Linde loetakse headeks indikaatorliikideks, kes annavad kiirelt ja soodsalt informatsiooni keskkonnaseisundi muutuste kohta.
Kablis kogutud andmestiku teeb seire seisukohalt väärtuslikuks pikk andmerida. Rände seire annab infot ka kliimamuutuste mõju kohta ning võimaldab jälgida uute või haruldaste linnuliikide levila laienemist. Näiteks on senini lõunapoolse levikuga liik lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapillus), kes tabati esimest korda 2016. aastal, muutunud iga-aastaseks ja üha sagenevaks liigiks. Kõige arvukamalt satub võrkudesse rasva- ning sinitihaseid ja pöialpoisse. Käesoleval hooajal on juba olnud päevi, kus võrkudesse on sattunud üle kolmesaja sinitihase.
Rände kõrgaeg on septembri lõpust oktoobri alguseni, linnujaam ise tegutseb tavapäraselt augusti lõpust oktoobri lõpuni. Päeva vaates on kõige tihedam ränne varastest hommikutundidest lõunani. Septembri lõpus, tihaste rände kõrgpunktis, võib päevane püügiarv mõrdpüünisega ulatuda tuhande isendini. Septembri lõpus hakkavad rändama ka kakud, mis tähendab, et püük ja rõngastamine toimub soodsate ilmaolude korral ööpäevaringselt.
Võrkude ülespanek (foto: Liisa Rennel)
Mõrdpüünisesse sissevaade (foto: Meelis Leivits)
Kabli kanti sattudes, võib julgelt linnujaamast läbi astuda ja vaadata, kuidas lindude püüdmine ning rõngastamine käib. Linnujaama tööga on võimalik tutvuda kogu sügisrände perioodil, tuleb aga arvestada, et vihmaste ilmadega võivad võrgud olla maas ning linnuliiklust vähem.
Öösorr (foto: Liisa Rennel)
Kabli linnujaama andmetel saab igapäevaselt silma peal hoida siin. Kirjas on eelmise päeva andmed ning ka varasemate aastate tulemused.
Loe lisaks:
Rõngastusstatistika | Keskkonnaportaal
Argipäev tipphooajal Kabli linnujaamas | Keskkonnaagentuur
Autor: Birgit Purga
