EUMETSAT (Euroopa meteoroloogiasatelliitide kasutamise organisatsioon) tähistab täna oma 40. aastapäeva. See märgib nelja aastakümmet usaldusväärset operatiivteenust, rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni, mida on pakutud organisatsiooni 30 liikmesriigi nimel ilmaprognoosi, kliimaseire ning keskkonnaalaste otsuste toetamiseks Euroopas ja kaugemalgi.
1986. aastal asutatud EUMETSATi eesmärk oli tagada Euroopale sõltumatu ligipääs meteoroloogiliste satelliitide andmetele. Tänaseks on organisatsioonist saanud Euroopa operatiivse Maa seire süsteemi nurgakivi ning oluline panustaja üleilmsesse ilma- ja kliimavaatluste võrgustikku.
„Ilma- ja kliimateave on muutunud tänapäeva ühiskondade jaoks kriitiliseks taristuks,” ütles EUMETSATi peadirektor Phil Evans. „EUMETSATi 40-aastane lugu on olnud ambitsioonikuse, sihikindluse, koostöö ja innovatsiooni lugu ning ennekõike järjepidev teenus meie liikmesriikidele ja kasutajatele. See edu on ka nende edu. Oleme tänulikud oma 30 liikmesriigi usalduse, pühendumuse ja pikaajalise visiooni eest, mis on võimaldanud üles ehitada ja käigus hoida Euroopa juhtivaid ilma- ja kliimavaatluste süsteeme. Astudes satelliidivõimekuse uude ajastusse, jääb meie fookus selgeks: pakkuda usaldusväärseid andmeid ja teenuseid, mis aitavad ühiskonnal muutuvat kliimat ette näha ning sellele reageerida.”
Nelikümmend aastat operatiivteenust
Kasutajate vajadustest lähtuva organisatsioonina teeb EUMETSAT tihedat koostööd oma liikmesriikide ja kasutajakogukondadega, et satelliidisüsteemid, andmeteenused ja nende igapäevane toimimine vastaksid tegelikele operatiivvajadustele. Nelja aastakümne jooksul on EUMETSAT pakkunud pidevat operatiivsete satelliidiandmete voogu, mida vajavad riiklikud meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistused, kliimateadlased, tsiviilkaitseasutused ning paljud teised kasutajad Euroopas ja kaugemal.
Nende vaatluste väärtus on kasvanud koos ilma- ja kliimariskide süvenemisega. Alates 1980. aastast on sellised sündmused põhjustanud Euroopa Liidus hinnanguliselt 822 miljardi euro ulatuses majanduslikku kahju, millest veerand on tekkinud viimase nelja aasta jooksul. Täpsemad prognoosid ning varasemad hoiatused tormide, üleujutuste, kuumalainete ja teiste suure mõjuga sündmuste kohta aitavad kaitsta inimelusid, taristut ja majandustegevust, samal ajal kui pikaajalised kliimavaatlused toetavad kohanemis- ja leevendamispoliitika kujundamist.
Tänapäeval pärineb enam kui 95% numbrilistesse ilmaprognoosmudelitesse lõimitavatest vaatlusandmetest satelliitidelt. Need vaatlused on aidanud vähendada ühe päeva prognooside vigu 64% võrra ning toovad Euroopa Liidus hinnanguliselt kuni 61 miljardi euro ulatuses sotsiaalmajanduslikku kasu aastas.
Eesti EUMETSATi liikmena
Eesti ja EUMETSATi koostöö ulatub tagasi 1993. aastasse, kui toonane Eesti meteoroloogiateenistus sai Põhja- ja Baltimaade koostöö kaudu ligipääsu EUMETSATi infole. 2006. aastal saavutasime EUMETSATi juures koopereerunud liikme staatuse ning alustasime läbirääkimisi täisliikmeks saamiseks. EUMETSATiga liitumise lugu sai omamoodi sümboolse ja meeldejääva pöörde 2010. aasta märtsis, kui kaubalennuk AN-26 tegi hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Õnneks lõppes kõik hästi ja kuus meeskonnaliiget jäid ellu. Juhtunu põhjuseks oli rikkis maandumistelik, mitte rasked ilmaolud või ebatäpne ilmaprognoos, nagu esmapilgul oletada võinuks. Selles lennukis olid EUMETSATi tutvustusmaterjalid, mis olid saadetud Eestisse enne Keskkonnaministeeriumis toimuma pidanud kahepoolset kohtumist ja liitumisläbirääkimisi. Materjalid, kotid, satelliidipildid, brošüürid, CD-plaadid õnnestus päästa, kuivatada ja kasutusele võtta. Ka läbirääkimised osutusid edukaks ning mõni aasta hiljem, 2013. aastal, sai Eestist EUMETSATi täisliige. See oli Eesti jaoks oluline samm, sest satelliidiandmete kasutajast sai partner, kellel on õigus kaasa rääkida Euroopa meteoroloogiliste satelliidisüsteemide arendamisel ja rakendamisel. Sümboolselt oli 2013. aasta Eesti jaoks laiemaltki „kosmiline aasta”, sest samal aastal saadeti orbiidile esimene Eesti satelliit ESTCube-1. Täna toetab EUMETSATi liikmelisus igapäevaselt Keskkonnaagentuuri ilmaseiret, prognooside koostamist ja hoiatusteenust ning annab Eestile ligipääsu andmetele, teadmistele ja koostöövõrgustikele, mida ühelgi riigil üksi ei oleks võimalik samas mahus arendada.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala toob välja ka uute satelliidiprogrammide olulisuse: „Eesti jaoks on EUMETSATi järgmise põlvkonna satelliidisüsteemidel väga praktiline tähendus. Näiteks, 2024. aastast operatiivselt andmeid edastava MTG-I (Meteosat Third Generation Imager) satelliidi puhul väärib erilist tähelepanu see, et esimest korda on Euroopa kohal võimalik pidevalt välguaktiivsust jälgida. See annab sünoptikutele uue töövahendi kiiresti arenevate äikesetormide märkamiseks ja nende arengu hindamiseks, sest välguaktiivsuse järsud muutused võivad viidata tormi tugevnemisele. Eelmisel aastal jõustunud EPS-Sterna programmi puhul on uudne mikrosatelliitide võrgustiku kasutamine, mis aitab tuua ilmaprognoosmudelitesse sagedasemaid temperatuuri- ja niiskusvaatlusi ka olukordades, kus nähtava valguse vaatlused on piiratud ehk pilvisuse, vihma või lumesaju korral. Eesti-suguse põhjapoolse väikeriigi jaoks on eriti oluline parem vaatluskatvus kõrgematel laiuskraadidel, kus geostatsionaarsete satelliitide nähtavus on piiratud. Need arengud aitavad meil pakkuda täpsemaid prognoose, paremaid hoiatusi ja usaldusväärsemat kliimateavet.”
Partnerlus ja missiooni eest vastutavad inimesed
EUMETSATi 40-aastase loo taga on kõrgelt kvalifitseeritud rahvusvaheline kollektiiv, kelle teadmised, pühendumus ja meeskonnavaim on kujundanud EUMETSATi edu. Algsest neljaliikmelisest meeskonnast on organisatsioon kasvanud ligikaudu 1 300 töötaja ja lepingulise eksperdiga asutuseks, mille peakorter asub Saksamaal Darmstadtis.
EUMETSATi töötajaid ühendab inseneeria, teaduse, satelliitide käitamise, andmeteenuste, kasutajatoe ja halduse valdkonnas ühine eesmärk: pakkuda usaldusväärseid andmeid ja teenuseid, mis vastavad kasutajate vajadustele ning toovad ühiskonnale reaalset kasu. Paljud töötajad on organisatsioonis pika karjääriga, panustades põhjalike operatiivteadmiste ja tugeva meeskonnavaimuga töö õnnestumisse. EUMETSAT toetab oma inimesi kogu karjääri vältel koolituste, mentorluse ning tervisliku töö- ja eraelu tasakaalu edendamisega, sealhulgas kohapealse lastehoiu võimaldamisega.
EUMETSATi koostöökultuur ulatub kaugemale organisatsiooni peakorterist. Ilma- ja kliimaseire sõltub üleilmselt koordineeritud vaatlussüsteemist ning pidevast rahvusvahelisest andmevahetusest. EUMETSAT teeb tihedat koostööd Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga ning hoiab andmete ja teadusekspertiisi vahetuse kaudu sidemeid riiklike partneritega Kanadas, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Indias ja Ameerika Ühendriikides.
Oluline osa EUMETSATi tegevusest on ka partnerlus Aafrika meteoroloogiateenistustega. Pakkudes koolitusi, võimekuse arendamist ning ligipääsu satelliidiandmetele ja -teenustele, aitab EUMETSAT tugevdada prognoosivõimekust ja kliimakindlust kogu Aafrika mandril.
Darmstadtis, ühes Euroopa olulises kosmose-, teadus- ja tehnoloogiakeskuses paiknev EUMETSAT on osa piirkondlikust kõrgtehnoloogilisest ökosüsteemist, kuhu kuuluvad ka Euroopa Kosmoseagentuuri Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus, Darmstadti Tehnikaülikool, GSI Helmholtzi raskete ioonide uurimiskeskus ning mitu Fraunhoferi instituuti.
Euroopa Maa seire võimekuse järgmine peatükk
Tähistades oma 40. aastapäeva, vaatab EUMETSAT kindlalt ka tulevikku. Järgmise kümnendi jooksul uuendab ja laiendab organisatsioon oma satelliidisüsteeme, et tagada liikmesriikidele, kasutajatele ja partneritele pakutavate oluliste andmete ja teenuste järjepidevus ning edasiarendamine.
See hõlmab geostatsionaarsete Meteosati ja polaarorbiidil töötavate Metopi satelliidisüsteemide järgmisi põlvkondi, EUMETSATi kasvavat rolli Euroopa Liidu nimel opereeritavates Copernicuse Sentineli missioonides ning uusi operatiivseid kontseptsioone, nagu EPS-Sterna mikrosatelliitide võrgustiku programm, tuult mõõtev EPS-Aeolus ja tulevased kõrgusmõõtmise missioonid.
Koos investeeringutega pilvepõhistesse andmeteenustesse, tehisintellekti rakendustesse ja digikaksikute tehnoloogiatesse ning valitud kommertsandmete hankesse moodustavad need süsteemid keskse osa Euroopa järgmise põlvkonna Maa seire taristust. Need aitavad kasutajatel üha suuremaid satelliidiandmete mahtusid tõhusamalt kätte saada, analüüsida ja kasutada, toetades ohtliku ilma prognoosimist, varajasi hoiatusi, kliimaseiret, õhukvaliteedi hindamist, ookeanivaatlusi ning keskkonnaalaseid otsuseid Euroopas ja kaugemalgi.
Nelikümmend aastat pärast loomist jätkab EUMETSAT tööd selle nimel, et Euroopa kosmoseinvesteeringud tähendaksid paremaid prognoose, tugevamaid kliimateenuseid ja teadlikumaid otsuseid.
EUMETSATi veebilehel asuv eraldi ajaloolehekülg tutvustab põhjalikumat nelja aastakümne pikkust lugu ning interaktiivset ajajoont olulisemate verstapostidega, viies külastajad visuaalsele teekonnale läbi organisatsiooni ajaloo.
EUMETSAT – usaldusväärne kosmoses, hädavajalik Maal
Alates 1986. aastast on EUMETSAT, Euroopa meteoroloogiasatelliitide agentuur, jälginud ilma ja kliimat kosmosest. Saksamaal Darmstadtis asuvast peakorterist opereerib EUMETSAT Maa süsteemi vaatlevat satelliidiparki ning edastab reaalajas andmeid ja pilte oma 30 liikmesriigile, et aidata kaitsta kogukondi ja toetada kriitilisi sektoreid. Neli geostatsionaarsel orbiidil paiknevat Meteosati satelliiti pakuvad pidevaid vaatlusi kiiresti arenevate ilmastikunähtuste kohta, samal ajal kui kaks polaarorbiidil töötavat Metopi satelliiti edastavad andmeid, mis on kriitilise tähtsusega kuni kümne päeva prognooside jaoks. EUMETSAT toetab ka Euroopa suveräänsuspoliitikaid, opereerides teenuseid Copernicuse programmi raames ning juhtides Destination Earth algatuse andmeplatvormi arendamist ja haldamist.
