2026. aasta juuni oli Lääne-Euroopas mõõtmisajaloo kõige soojem juuni ning kogu maailmas ERA5 andmestiku järgi teine kõige soojem juuni. Seda iseloomustasid peaaegu rekordilised õhutemperatuurid, mida toetasid juunikuu seni kõrgeimad merepinna temperatuurid. Andmed pärinevad Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) Copernicuse kliimamuutuste seire teenusest (C3S).
Joonis 1
Vasakul: kaart, mis kujutab 2026. aasta juuni maapinnalähedase õhutemperatuuri kõrvalekaldeid ja äärmusi. Värvikategooriad näitavad temperatuuri paiknemist 1991–2020 võrdlusperioodi jaotuses protsentiilide järgi. Äärmuslikud kategooriad („kõige külmem“ ja „kõige soojem“) põhinevad juunikuude järjestusel aastatel 1979–2026.
Paremal: tulpdiagramm, mis näitab Lääne-Euroopa (11°W–15°E, 37°–55°N) keskmise juunikuu maapinnalähedase õhutemperatuuri kõrvalekaldeid kuude lõikes. Kõrvalekalded on arvutatud võrreldes 1991–2020 juunikuu keskmisega.
Euroopat tabas kuu jooksul äärmuslik kuumus nii maismaal kui ka merel. Suures osas Lääne-Euroopast registreeriti rekordiline kuumalaine ning Lääne-Vahemerel ja Atlandi ookeani rannikualadel esinesid merekuumalained. Ülemaailmselt oli jäävaba ookeani (60°S–60°N) keskmine merepinna temperatuur juunis läbi aegade kõrgeim, ületades 2024. aasta juuni varasema rekordi 0,01 °C võrra. Seda mõjutas osaliselt tugeva El Niño kujunemine ekvatoriaalses Vaikses ookeanis.
Joonis 2
Maapinnalähedase õhutemperatuuri keskmised kõrvalekalded kuumalaine ajal 18.–30. juunil 2026 võrreldes 1991–2020 keskmisega. Andmeallikas: ERA5. Allikas: C3S/ECMWF.
Euroopat juuni teisel poolel tabanud kuumalaine saabus vaid mõni nädal pärast erakordselt tugevat maikuist kuumust ning sellele järgnes veel üks kuumalaine juuli alguses. Juunikuu kuumalaine püstitas mitmes Euroopa riigis nii juunikuu kui ka absoluutseid temperatuurirekordeid ning põhjustas tõsiseid tervisemõjusid, sealhulgas kuumusest tingitud surmajuhtumeid. Nende järjestikuste kuumalainete esinemine näitab, kui kiiresti kasvab üha sagedasemate ja intensiivsemate kuumaäärmuste oht nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Käesoleva kuu ülevaates analüüsitakse selle kuumalaine mitmeid aspekte.
Euroopas valitses ka ulatuslik põud. Koos äärmusliku kuumusega soodustas see metsatulekahjude levikut, eriti Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal, ning suurendas põuariski Ida-Euroopa osades. Juunikuu kuumalaine toimus olukorras, kus Lääne- ja Kesk-Euroopa mullad olid juba maikuu kuumalaine järel märkimisväärselt kuivanud, süvendades põuatingimusi veelgi.
ECMWFi kliimastrateegia juht Samantha Burgess kommenteeris:
„2026. aasta juuni näitas selgelt, kui ulatuslikult kliima muutub. Lääne-Euroopas mõõdeti läbi aegade kõige soojem juuni ning maailmameri püsis rekordiliselt soe. Need rekordid näitavad koos, et kliimasüsteem kogub jätkuvalt soojust. Selle tagajärjeks on üha intensiivsemad kuumalained, püsivalt soe ookean ning kasvavad riskid inimestele, ökosüsteemidele ja taristule nii Euroopas kui ka mujal maailmas.“
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri olulisemad näitajad
Globaalne õhutemperatuur
2026. aasta juuni oli ERA5 andmestiku järgi maailmas soojuselt teine juuni. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine oli 16,54 °C, mis on 0,56 °C kõrgem kui 1991–2020 juunikuu keskmine. Soojem oli vaid 2024. aasta juuni.
Võrreldes hinnangulise tööstuseelse perioodiga (1850–1900) oli globaalne õhutemperatuur 1,39 °C kõrgem.
Maailmamere pinnatemperatuur
Maailmamere (60°S–60°N) keskmine pinnatemperatuur oli 20,86 °C, mis on juunikuu uus rekord ning ületas 2024. aasta rekordi 0,01 °C võrra.
Troopilise Vaikse ookeani suurel alal püsisid merepinna temperatuurid erakordselt kõrged ning El Niño tingimused prognooside kohaselt tugevnevad lähikuudel.
Joonis 3
Merepinna temperatuuri kõrvalekalded ja äärmused 2026. aasta juunis. Värvikategooriad näitavad väärtuste paiknemist 1991–2020 võrdlusperioodi jaotuses protsentiilide järgi. Äärmuslikud kategooriad („kõige külmem“ ja „kõige soojem“) põhinevad 1979–2026 maikuu järjestusel. Väärtused on arvutatud ainult jäävabade ookeanialade kohta. 2026. aasta juunis merejää või jääpankadega kaetud alad on kujutatud helehallina. Kaardil on tähistatud ka Niño 3.4 piirkond, mida kasutatakse El Niño tingimuste jälgimiseks.
Euroopa
Euroopa maismaa keskmine temperatuur oli juunis mõõtmisajaloo teine kõrgeim, ületades normi 1,78 °C võrra. Soojem oli vaid 2019. aasta juuni.
Juuni teisel poolel tabas Lääne- ja Kesk-Euroopat erakordselt tugev kuumalaine, mille käigus purustati paljud juunikuu ja ka kõigi aegade temperatuurirekordid.
Lääne-Euroopas registreeriti läbi aegade kõige soojem juuni. Piirkonna keskmine temperatuur oli 20,74 °C, mis on 3,05 °C kõrgem kui 1991–2020 keskmine.
Eesti
Juuni oli Eestis 1,5 °C normist soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C, mis paigutab selle soojuselt 18. kohale vaatlusreas. Kõrgeim temperatuur mõõdeti 29. juunil Valgas (29,7 °C).
Sademeid tuli Eestis keskmiselt 77 mm, mis oli veidi üle pikaajalise keskmise. Kõige sajusem oli Võru (149 mm), samal ajal kui Roomassaares sadas vaid 24 mm.
Juunis registreeriti äikest 12 päeval, neist kõige aktiivsem oli 21. juuni. Kohati kaasnesid äikesega rahe ja tugevad tuuleiilid. Päikesepaistet kogunes keskmiselt 271 tundi, mis jäi normist vaid veidi väiksemaks.
2026. aasta juuni ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Hüdroloogilised näitajad
Euroopa
Suures osas Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopast valitsesid tavapärasest kuivemad tingimused, mida soodustasid püsivad kõrgrõhkkonnad ja kuumalained.
Kuivad tingimused suurendasid põuariski ning soodustasid metsatulekahjude levikut, eriti Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal.
Jõgede vooluhulgad olid normist väiksemad suures osas Prantsusmaal, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kirde-Euroopas.
Tavapärasest niiskem oli ilm Islandil, Iirimaal, Ühendkuningriigis, Fennoskandias, Balti riikides, Kreekas ja Kaspia mere põhjaosas, kus tugevad vihmasajud põhjustasid kohati üleujutusi.
Eestis püsisid jõgede veetasemed ja äravool suurema osa kuust pikaajalisest keskmisest madalamad. Säreveres püstitati uus madalaima veetaseme rekord ning Peipsi järve veetase jäi kogu kuu jooksul ligikaudu 30 cm alla pikaajalise keskmise. Kuu teisel poolel tõstsid sademed mitmel pool veetasemeid.
Globaalsed olud
Euroopast väljaspool olid tavapärasest märjemad tingimused Põhja-Ameerika, Ida-Aasia, Lõuna-Aafrika ja Austraalia piirkondades, samas kui kuivem oli USA ja Kanada osades, Lõuna-Ameerikas, Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Venemaal.
Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad
Arktikas oli merejää ulatus juunis 5% alla normi, mis oli pikaajaliselt juunikuu kuues väikseim näit vaatlusajaloos.
Antarktikas oli merejää ulatus 8% alla normi, samuti kuues väikseim juunikuude arvestuses. Kõige suuremad kõrvalekalded esinesid Bellingshauseni meres.
Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
