Päikselised soojad ilmad on saabunud. Sünoptikute prognoos lubab lähiajaks Eestisse kaunist suveilma. Kolmapäevast reedeni jääb meie ilma kujundama kõrgrõhuala, mis hajutab pilvi ja laseb päikesel särada – seega on UV-kiirguse indeks 5−6, neljapäeval ja reedel paiguti kuni 7.
Kolmapäeval 15.07 on taevas küll õhuke pilvekiht, kuid see takistab vaid veidi UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Ka pilvise ilmaga jõuab meile hajuskiirgus, mis samuti muudab naha pruuniks ning kõrge UV-indeksi puhul on ka pilvisema ilma korral pikalt väljas olles päikesepõletuse oht. Nädalavahetus ja uue nädala algus tulevad pilvisemad ja UV-indeksi väärtus langeb.
Suve nautimiseks ei pea Päikest täiesti vältima, aga võiks päikesepaiste mõju siiski rohkem teadvustada. Nii nagu enne kodust lahkumist vaadatakse õhutemperatuuri või sademete prognoosi, võiks harjumuseks saada ka võimaliku UV-indeksi kontrollimine. See aitab valida sobivad kaitsemeetmed ning vähendada liigse UV-kiirguse kahjulikku mõju tervisele. UV-indeksit saad vaadata Keskkonnaagentuuri ilmalehelt.
Millal mõõdeti Eestis kõigi aegade rekordiliselt kõrge UV-indeks
25. juunil 2026 mõõdeti Haapsalus Eesti kõrgeim UV-indeks – 8,9. Kuigi selline väärtus on meie laiuskraadidel harv, näitab rekord, et ka Eestis võib ultraviolettkiirgus ulatuda ohtlikult kõrgele tasemele.
Selgitame lähemalt, mida UV-indeks tähendab, kuidas see Eestis aasta jooksul muutub ja kuidas ennast Päikese eest kaitsta.
Mis on UV-indeks?
UV-indeks on Päikese ultraviolettkiirguse intensiivsust iseloomustav näitaja. Mida kõrgem on selle väärtus, seda intensiivsem on UV-kiirgus ning oht naha ja silmade kahjustumiseks ehk kahjulikud mõjud võivad kiiremini ilmneda.
UV-indeksi suurust mõjutavad eelkõige Päikese kõrgus horisondil, atmosfääri osoonikihi paksus ja pilvisus (hulk, kõrgus, liik). Mõju avaldavad ka aluspinna peegeldus ning geograafiline asukoht. Seetõttu varieerub UV-indeks nii päeva kui aasta jooksul.
Kuidas UV-indeksit tõlgendada?
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitavad kasutada UV-indeksit ühtse näitajana, mis aitab hinnata ultraviolettkiirguse võimalikku mõju inimese tervisele.
UV-indeks on jaotatud riskitasemetesse, mille abil on võimalik hinnata UV-kiirgusest tulenevat terviseriski ja valida sobivad päikesekaitsemeetmed.
Üldiselt soovitatakse päikesekaitset kasutada juba siis, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Mida kõrgem on UV-indeks, seda kiiremini võib kaitsmata nahk saada päikesepõletuse ning seda olulisem on kasutada sobivat päikesekaitset.
Kõige tõhusam viis UV-kiirguse eest kaitsmiseks on piirata otsese Päikese käes viibimist keskpäevasel ajal, otsida võimalusel varju ning kanda nahka katvaid riideid, laia äärega mütsi ja UV-kaitsega päikeseprille. Pikemaajalisel õues viibimisel tuleks kasutada ka piisava kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi.
UV-indeks Eesti seirejaamades
UV-indeksi päeva maksimumide muutlikkus erinevatel kuudel
UV-indeksi väärtused muutuvad Eesti laiuskraadidel aasta jooksul märgatavalt ning sõltuvad eelkõige Päikese kõrgusest horisondi kohal. Talvekuudel on ultraviolettkiirgus väga nõrk ja UV-indeks püsib enamasti alla 2.
Kevadel suureneb UV-kiirguse intensiivsus võrreldes talvekuudega kiiresti. Märtsis võivad päevamaksimumid ulatuda juba väärtuseni 3. Aprillis jääb UV-indeks enamasti vahemikku 4−5 ning päikeselisematel päevadel võib ületada ka väärtuse 5.
Maikuus on UV-kiirgus sageli juba keskmisel kuni kõrgel tasemel – UV-indeks jääb enamasti vahemikku 4–6 ning kuu lõpu poole võib ulatuda 7-ni.
Kõige tugevam on UV-kiirgus juunis ja juulis, kui Päike tõuseb päeva jooksul kõige kõrgemale. Päikeselise ilmaga on maksimaalne UV-indeks siis enamasti üle 6 ning üksikutel päevadel ületab maksimum UV-indeks väärtuse 8, mis tähendab väga kõrget UV-kiirguse taset. Sel perioodil on kõrge UV-indeks (≥ 6) Eesti seirejaamades tavapärane, kuid aastati võib nende päevade arv olla väga muutlik. Pilvisematel kuudel on neid päevi märksa vähem, samas kui päikeselisematel kuudel võib juunis ja juulis kõrge UV-indeks esineda enam kui 20 päeval kuus.
Alates augustist hakkab UV-indeks koos Päikese kõrguse vähenemisega järk-järgult langema ning kuu lõpu poole jäävad päeva maksimumid enamasti 5 ümbrusse.
Septembris jäävad UV-indeksi väärtused vahemikku 2–4 ning oktoobriks on UV-kiirgus taas valdavalt madal.
Joonis 1. UV-indeksi päeva maksimumide muutlikkus märtsist kuni oktoobrini Keskkonnaagentuuri viie seirejaama 2015−2025. aasta andmetel.
2026. aasta juuni oli UV-indeksi poolest silmapaistev. Juuni seisuga on Eestis viiest UV-indeksit mõõtvast seirejaamast kahes püstitatud uued rekordid. Haapsalus mõõdeti 25. juunil UV-indeksiks 8,9, mis ületas senise jaama rekordi 8,2 (11.07.2021). Samal päeval mõõdeti Pärnus UV-indeksiks 7,7 (varasem 7,6, 02.07.2025). Tartu-Tõravere rekord on 8,6, Roomassaares 8,2 ning Tallinn-Harkus 7,7.
Erinevates seirejaamades ületasid UV-indeksi päeva maksimumväärtused üle 6 (kõrge tase) sellel aastal 17–22 päeval, 2025. aastal oli selliseid päevi 6–15. Maksimaalne UV-indeks ületas väärtuse 7 juunis 3–13 päeval. Nii palju üle 7 ulatuvaid päevi esines viimati 2022. aastal.
UV-indeksi päevane muutlikkus
Lisaks aastaajalisele muutlikkusele varieerub UV-indeks märkimisväärselt ka päeva jooksul. Päikeselise ilmaga suureneb see hommikul kiiresti, saavutab maksimumi keskpäeva paiku ning väheneb pärastlõunal ja õhtul. Eestis on UV-kiirgus kõige tugevam tavaliselt kella 11–15 vahel kohaliku suveaja järgi.
Vahelduva pilvisusega võib UV-kiirguse tase päeva jooksul kiiresti muutuda. Kui Päike paistab rünkpilvede lähedalt, võib UV-indeks pilvedelt hajunud ja peegeldunud kiirguse tõttu lühiajaliselt suureneda. Kui pilved Päikese ette liiguvad, väheneb UV-kiirgus aga märgatavalt. Seetõttu võivad vahelduva pilvisusega päevadel esineda küll lühiajalised kõrged UV-indeksi väärtused, kuid päeva jooksul saadav UV-doos jääb üldjuhul isegi väiksemaks kui selge taevaga.
Joonis 2. Haapsalu UV-indeksi päevane käik kahel 2026. aasta juunikuu päeval. 25. juunil oli ilm valdavalt pilves või vahelduva pilvisusega, 29. juunil peamiselt selge.
25. juunil 2026 põhjustas vahelduv pilvisus UV-indeksi kiireid kõikumisi päeva jooksul. Kui Päike pilvede vahelt välja tuli, tõusis UV-indeks lühiajaliselt väga kõrgele (päeva maksimum UV-indeks 8,9), aga kui pilved Päikese ette liikusid, siis langes kiiresti.
29. juunil 2026 oli ilm valdavalt selge ning UV-indeks muutus päeva jooksul sujuvalt, saavutades keskpäeval maksimumi (päeva maksimum UV-indeks 7,7) ja püsides mitu tundi stabiilselt kõrgel tasemel.
Kust saada teavet UV-indeksi kohta?
Eestis mõõdab Keskkonnaagentuur UV-indeksit viies seirejaamas: Roomassaares, Haapsalus, Pärnus, Tallinn-Harkus ja Tartu-Tõraveres. Reaalajas mõõdetud UV-indeksi väärtused on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri veebilehel ning ILM+ äpis.
Joonis 3. UV-indeksit mõõtvad seirejaamad Eestis.
Lisaks avaldab Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) kuni nelja päeva pikkuseid ülemaailmseid UV-indeksi prognoose. Need võimaldavad hinnata UV-kiirguse intensiivsust nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Epp Andresson
