Eesti maismaa pindalast on üle poole ehk täpsemalt 51,8% kaetud metsamaaga (2024. a). Metsad pakuvad kasvukohti paljudele taimeliikidele ja elupaiku loomadele. Samuti on see koht, kus inimesed saavad puhata ja looduses viibida. Lisaks sellele on mets oluline taastuv loodusvara, mida kasutatakse energiatootmises ja tööstuses.
Juba nädala pärast avaldame statistilise metsainventuuri (SMI) 2025. aasta tulemused, kus viime mahtu näitavatesse aegridadesse sisse metoodika arendused. Kuid enne veel piilume sisse varasematesse andmetesse ja pikematesse aegridadesse, et vaadata, milline see Eesti mets siis on.
SMI 2024. aasta andmed näitavad, et 47,1% Eesti maismaast on kaetud metsaga ning 4,7% on metsata metsamaa (vt Keskkonnaportaal). Metsamaa pindala on viimase enam kui kahekümne aasta jooksul (ehk alates SMI algusest 1999. aastal) püsinud üsna stabiilne, kerges kasvutrendis, kuid pikema aja jooksul on toimunud märkimisväärne muutus. Just viimase 70–80 aastaga on metsamaa pindala suurenenud ligikaudu 60%. Suurenemine on toimunud peamiselt seetõttu, et osa põllumajandusmaast on kasutusest välja langenud ja metsastunud ning soid on kuivendatud. Metsata metsamaa osakaal on samuti ajas muutunud. Võrreldes SMI algusaastaga ehk 1999. aastaga on seda juurde tulnud 76 100 hektarit.
Joonis 1. Metsamaa pindala muutumine SMI (periood 2000 – 2024), Akadeemilise Metsaseltsi toimetiste** (1942. a) ning lausmetsakorralduse* (periood 1958 – 1994) andmetel.
Viimasel dekaadil ehk aastatel 2015 – 2024 raiuti Eestis keskmiselt 11,3 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Sellest keskmiselt 4,5 miljonit kuupmeetrit raiuti RMK hallatavas riigimetsas ja ligikaudu 6,8 miljonit kuupmeetrit teiste omanike metsades. Uuendusraied moodustasid üle 80% raiutud puidust, peamiselt lageraiete kaudu. Harvendus- ja sanitaarraied andsid väiksema osa. Surnud puud moodustasid raiete kogumahust ligikaudu 7% ehk 0,8 miljonit kuupmeetrit, sanitaarraietes ligikaudu poole.
Joonis 2. Raiemaht omandivormi järgi perioodil 2001 – 2024.
Metsade pindala üksi ei näita, kui palju puitu on võimalik varuda. Selleks on vaja teada ka metsade vanuselist ja puuliigilist jaotust ning omanike struktuuri. Need näitajad annavad terviklikuma pildi metsade seisundist ja kasutusvõimalustest.
SMI 2024. aasta järgi kuulub riigile 50,3% metsamaast, juriidilistele isikutele 23% ja füüsilistele isikutele 26,7%. Pikem aegrida näitab, et suurenenud on juriidiliste isikute ja RMK metsamaa pindala ja osakaal.
Joonis 3. Majandusmetsa pindala jagunemine 2024. aasta SMI järgi.
SMI 2024. aasta andmete järgi on majandusmetsi Eestis 1,65 miljonit hektarit, mis moodustab 70% metsamaa pindalast. Majanduspiirangutega metsi, kus puidukasutus on ka mõningal määral võimalik, on 0,24 miljonit hektarit ehk 10% metsamaast. Nendest metsadest saadakse kuni 5% puidust. Mittemajandatavaid metsi on 0,46 miljonit hektarit ehk 20%. Nendes metsades puidu varumist ei toimu, kuid looduskaitselistel eesmärkidel võib teatud juhtudel (nt looduslikkuse taastamise töödel) puid raiuda.
Metsad, mida me praegu ja ka lähima 30 aasta (põhipuuliikide mänd, kuusk ja kask osas ka 50 aasta) perspektiivis saame puidu varumiseks kasutada, juba kasvavad. Me ei saa neid juurde tekitada, saame vaid puidukasutust seadusandluses kehtestatud reeglite ja nõustamisega suunata. Metsade puuliigilist koosseisu saab hooldusraietega mõnevõrra muuta, kuid puuliikide vahetamine ei ole võimalik. Näiteks männikust ei saa kujundada kaasikut ega vastupidi. Seetõttu on metsade puuliigiline jaotus pikaajaliselt üsna püsiv.
Tabel 1. Majandusmetsa pindala (1000 ha) jaotumine omandivormide lõikes 2024. aasta SMI järgi.
Omanike struktuur mõjutab metsade kasutamist ja majandamist. Keskmisena majandavad juriidilised omanikud oma metsi ligikaudu kaks korda intensiivsemalt kui füüsilised isikud. See väljendub ka majandusmetsa vanuselises jaotuses. Kui füüsiliste isikute metsamaast moodustavad küpsed (uuendusraie kriteeriume ületavad puistud) ja valmivad puistud 47%, siis juriidiliste isikute puhul on see näitaja 28%. Metsata metsamaa ja noorendikud moodustavad füüsiliste isikute metsamaast 28% ning juriidiliste isikute omast 46%. Riigimets jääb nende näitajate poolest kahe grupi vahele.
Uuendusraie kriteeriume ületavate puistute all on käesolevas tekstis mõeldud metsi, kus uuendusraiet võib teha puistu vanuse või rinnasdiameetri alusel. Valmivates puistutes tekib uuendusraie võimalus lähima kümne aasta jooksul. Ligikaudu veerand majandusmetsade pindalast on küpsed ja valmivad puistud. Ligi kolmandiku majandusmetsade pindalast moodustab metsata metsamaa või väga noor mets.
Ka puuliigilised erinevused on omanike lõikes märgatavad. Kui riigimetsas on okaspuu enamusega metsad üle poole metsamaast, siis erametsades moodustavad okaspuu enamusega metsad ligikaudu kolmandiku. Erametsades on kõige rohkem kaasikuid — 35%. Hall-lepikuid, männikuid ja kuusikuid on erametsades ligikaudu võrdselt, igaüks umbes 17%.
Järgmises ülevaates käsitleme Eesti metsade puiduvaru ja selle muutumist ning vaatame, millised on metsade kasutamise võimalused tulevikus.
18. augustil kell 10 tutvustab Keskkonnaagentuur viimase SMI tulemusi. Ajakirjanikud on oodatud osalema kohapeal Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuses (Paldiski mnt 245/1). Oma tulekust palume teada anda, kirjutades e-postile: [email protected] või helistada 5427 0287.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Enn Pärt.
