Muld muutub aeglaselt, kuid seire aitab märgata olulisi muutusi. Muld on meie igapäevaelus sageli nähtamatu, kuid selle seisund mõjutab otseselt toidu kasvatamist, vee liikumist, elurikkust ja kliima tasakaalu. Muutused mullas toimuvad aeglaselt ning nende mõistmiseks on vaja pikaajalisi ja järjepidevaid andmeid.
Riikliku keskkonnaseire mullaseire eesmärk on hinnata Eesti põllumuldade seisundit ning jälgida, kuidas mõjutavad mulda looduslikud protsessid ja inimtegevus. Seiresse kuulub praegu 27 põllumuldade seireala (joonis 1), millest mitmel on andmeid kogutud juba aastakümneid. Mõõtmisi korratakse samadel aladel iga viie aasta järel.
Joonis 1. Mullaseire uurimisalade paiknemine. 2025. aastal seiratud alade nimetused on kaardil alla joonitud.
Alates 2020. aastast on põllumuldade kõrval uuritud ka lähedal asuvaid sama mullatüübi metsamuldi. See aitab paremini mõista, kuidas erineb inimese kujundatud põllumuld looduslikult arenenud mullast.
Mida näitasid 2025. aasta mullaseire tulemused?
2025. aastal uuriti mullaseire käigus viit põllumuldade seireala ja kahte metsamulla võrdlusala. Kuigi ühe aasta ja piiratud arvu seirealade põhjal ei saa teha järeldusi kõigi Eesti põllumuldade kohta, annavad need tulemused koos varasemate seireaastate andmetega olulist infot mulla seisundi ja muutuste kohta.
Uuritud põllumuldade näitajad olid valdavalt head. Mulla happesus oli taimede kasvuks sobivas vahemikus, põhitoitainete sisaldus piisav ning raskmetallide sisaldused jäid alla kehtestatud sihtarvude. Samuti ei ilmnenud olulisi muutusi huumushorisondi tüseduses.
Samas toovad pikaajalised seireandmed ja 2025. aasta tulemused esile muutusi, millele tuleb tähelepanu pöörata – näiteks orgaanilise süsiniku vähenemine, fosfori kogunemine, mulla tihenemine ja taimekaitsevahendite jääkide esinemine.
Millised muutused vajavad tähelepanu?
Üheks olulisemaks teemaks on mulla orgaanilise süsiniku vähenemine (joonis 2). Mõnel intensiivselt haritaval seirealal on süsinikuvaru viimase viie aastaga märgatavalt vähenenud. Orgaaniline süsinik aitab mullal säilitada viljakust, siduda vett ja süsinikku ning parandab mulla vastupanuvõimet muutuvatele ilmastikutingimustele.
Joonis 2. Mullaseires 2025. aastal seiratud põllumuldade ja metsaanaloogide huumushorisondi süsinikuvaru (Corg varu, t/ha) ja võrdlus varasemate seireringide tulemustega. Karpdiagrammil tähistavad vurrud minimaal- ja maksimaalväärtusi, karbi servad alumist ja ülemist kvartiili, kastis olev joon mediaani ning ring tähistab aritmeetilist keskmist.
Tähelepanu vajab ka fosfori kogunemine mullapinda. Fosfor on taimedele vajalik toitaine, kuid liiga suur sisaldus mullas suurendab riski, et see liigub pinnaveega veekogudesse ning soodustab nende eutrofeerumist.
Mõnel seirealal on suurenenud ka mulla tihenemine. Liiga tihe muld takistab vee ja õhu liikumist ning võib raskendada taimede juurte arengut.
Seire näitab ka taimekaitsevahendite jääkide esinemist mullas. Kuigi piirnorme ei ületatud, leiti võrreldes varasema seireringiga rohkem erinevaid toimeaineid ja nende summaarne sisaldus oli suurem.
Vihmane suvi pani mullad proovile
2025. aasta erakordselt sademeterohke suvi näitas, kui oluline on mulla hea struktuur. Seires uuritud gleimullad on looduslikult niisked mullad ning rohke vihma korral võivad nende poorid kiiresti veega täituda.
Proovivõtu ajal oli muld väga niiske ning paljudel aladel jäi mullas taimedele ja mullaelustikule vajalikku õhku väheks. Selline olukord võib pärssida taimede kasvu ja vähendada mulla bioloogilist aktiivsust.
Suviste sademete hulga suurenedes väheneb mullas õhuga täidetud pooride ehk aeratsioonipoorsuse osakaal. Mulla tihenemist iseloomustavat lasuvustihedust mõjutab suviste sademete hulk vähem kui aeratsioonipoorsust. Sademeterohkel suvel võib looduslikult niisketel gleimuldadel aeratsioonipoorsus langeda alla 10%, mis on taimede kasvuks kriitiline piir (joonis 3).
Joonis 3. Eametsa, Kogeri, Langi, Risti ja Pikareinu mullaseire uurimisalade põllumuldade 2013–2025. a. seireringide lasuvustiheduse (Dm, g/cm³) ja aeratsioonipoorsuse (AP, %) sügavustel 5–10 cm ja 20–25 cm seos suviste sademete hulgaga (mm). Aeratsioonipoorsuse kriitiline piir on tähistatud joonisel punase joonega. Pikareinu seirealal tähistab „A“ järsku lõunanõlva ja „B“ laugemat ning pikemat idanõlva.
Kliimamuutuste tingimustes muutub üha olulisemaks hoida muldade struktuuri ja elujõulisust. Hästi toimiv muld suudab paremini taluda nii liigset vett kui ka põuaperioode.
Pikaajaline seire aitab hoida Eesti muldi
Pikaajaline mullaseire näitab, et paljud Eesti põllumuldade olulised omadused on püsinud headena, kuid samal ajal tuleb tähelepanelikult jälgida muutusi, mis võivad mõjutada muldade tulevikukindlust.
Mulla hoidmine ei tähenda ainult viljakuse säilitamist – terve muld aitab hoida vett ja toitaineid, toetab looduslikke protsesse ning aitab tagada muldade hea seisundi ka tulevikus.
Autor: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison
Ülevaate aluseks on Maaelu Teadmuskeskuse teostatud riikliku keskkonnaseire programmi mullaseire andmed ja aruanded, mis on avalikustatud keskkonnaseire infosüsteemis KESE. Rohkem infot Keskkonnaportaalist.
