Kui eelmises blogis andsime põgusa ülevaate Eesti metsade lähiminevikust, siis nüüd vaatame veidi tulevikku.
Eesti metsade tuleviku ja võimaliku puiduvaru hindamiseks kasutame Keskkonnaagentuuris vanuseklasside meetodit. Uuendusraiete pindala ja mahu arvutamisel jagatakse metsamaa puuliikide (ja vajadusel boniteediklasside) kaupa 10-aastastesse vanuseklassidesse, mida prognoosis „kasvatatakse“ ja „raiutakse“. Arvutused tehakse 10-aastaste perioodide kaupa eraldi riigi- ja erametsade kohta. Raiemaht saadakse raiepindala korrutamisel küpsete puistute hektaritagavaraga. Arvestame ka seda, et uuendusraietel ei raiuta kõiki puid – prognoosis eeldatakse, et 10% puidust jääb kasvama.
Prognoos tugineb statistilise metsainventuuri (SMI) andmetele, mis on valimipõhised ja seetõttu statistilise veahinnanguga (nagu iga matemaatiline mudel). Praktikas majandatakse metsi metsaregistri andmete järgi, mis võivad SMI tulemustest erineda. Seetõttu näitavad prognoosid eelkõige üldisi suundumusi, mitte täpseid numbreid. Käesolev prognoosarvutus tugineb SMI 2024. aasta andmetele, kuid juba järgmisel nädalal avaldame SMI 2025. aasta tulemused, kus on mahtu näitavatesse aegridadesse sisse viidud mitmed metoodika arendused.
Riigimets
Riigimetsas kasutatakse prognoosi alusena aastateks 2026–2030 kinnitatud uuendusraiete pindala. See hõlmab RMK metsi ning Järvselja, Luua ja Tihemetsa metskondi ning Kaitseministeeriumi haldusala metsi.
Viimaste aastate andmed näitavad, et RMK uuendusraiete pindala on vähenenud. Kui vaadata pikemat perioodi, on langus suurem kui üksikute aastate võrdluses. Prognoos näitab, et küpsete ja valmivate puistute pindala väheneks järgmise 20 aasta jooksul enamiku puuliikide puhul 10–20%. Ressursi põhjal oleks võimalik praegust raiemahtu hoida 20–30 aastat, kuid seda mõjutavad nii ametlikud piirangud, RMK sisemised reeglid kui ka uute kaitsealade lisandumine. Seetõttu on tõenäoline, et riigimetsa uuendusraie tulevikus mõnevõrra väheneb.
Eramets
Erametsas on olukord teistsugune. Kui jätkata uuendusraietega senisel pindalal, väheneks küpsete ja valmivate männikute ja kaasikute pindala aastaks 2044 üle kahe korra. Kuusikute pindala langeks prognoosi järgi miinusesse, mis tähendab, et neid ei oleks võimalik samas mahus raiuda. Hall-lepikutel sellist probleemi ei ole, sest neid on palju ja osa on juba majanduslikus küpsuses.
Joonis 1. Füüsiliste ja juriidiliste isikute omandis oleva erametsa pindala perioodil 2015–2024 SMI andmetel.
Erametsade raiet mõjutab oluliselt omanike käitumine (sellest kirjutasime lähemalt oma eelmises blogis). Füüsiliste isikute omandis on palju küpset metsa, mida sageli ei raiuta. Juriidilised isikud majandavad intensiivsemalt, kuid nende käsutuses on vähem küpset metsa. Viimastel aastatel ei ole eraisikute metsade müük ettevõtetele enam oluliselt kasvanud (kuid jätkub), mistõttu ei saa eeldada, et erametsade raiemaht püsiks pikalt praegusel tasemel. Prognoosi järgi hakkab ka erametsade uuendusraiete maht vähenema.
Tabel 1. Küpsete ja valmivate puistute pindala ja selle prognoos aastani 2044 majandusmetsas.
Stsenaariumid ja prognoosid
Prognoosides vaadeldakse riigi- ja erametsa uuendusraiete võimalikku arengut järgneva 30 aasta jooksul. Kui võtta aluseks üksnes metsamajanduslik loogika, siis võiks riigimetsas uuendusraiete pindala üldiselt pisut väheneda, välja arvatud kuusikutes, kus ressurssi on rohkem. Samas võivad riigi seatud eesmärgid ja RMK otsused põhjustada pindala vähenemist kiiremini kui praegune prognoos näitab
Tabel 2. Kuni aastani 2053 prognoositav uuendusraiete pindala (1000 ha) ja tagavara (1000 m³) riigimetsas, erametsas ja kõikides metsades kokku.
Erametsas sõltub raiemaht eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikest, kelle kätte on koondunud enamus küpset metsa. Juriidiliste isikute metsades on küpset metsa liiga vähe, et jätkata samas mahus kui seni. Kui seadusandlus ei muutu, võib erametsade raiemaht püsida praegusel tasemel veel mõne aasta, kuid pikemas vaates hakkab see vähenema. Üksnes hall-lepikutest saaks raiuda senisest rohkemgi.
Märkuseks veel nii palju, et riigimetsa täiendavate majanduspiirangutega metsa uuendusraiet ei kavandatud. Erametsas on see kokku 1 000 ha aastas mahuga 0,3 miljonit kuupmeetrit, seda kogu vaadeldava 30-aastase perioodi jooksul.
Mõju puiduturule
Männikute, kuusikute ja kaasikute uuendusraied moodustavad suure osa sae- ja vineeritööstuse toorainest. Prognoosi järgi võib erametsade uuendusraiete pindala väheneda järgmise 20–30 aasta jooksul männikutes ja kaasikutes umbes 40% ning kuusikutes kuni 60%. Riigimets suudaks seda osaliselt kompenseerida, kuid kokkuvõttes väheneks uuendusraiete pindala ja seega ka raiemaht.
Joonis 2. Metsade uuendusraiete pindala osakaalu muutus omandivormiti võrreldes perioodiga 2015–2023.
Uuendusraied annavad vähemalt 80% puidust, kuid oma osa on ka harvendus- ja sanitaarraietel. Perioodil 2015−2023 raiuti SMI andmetel teiste raietega 2,2 miljonit m³ puitu aastas, sellest harvendusraietega 1,3 ja sanitaarraietega 0,6 miljonit m³, lisaks vähesel määral valgustus-, valik- ja trassiraietega jm.
Sanitaarraiete maht sõltub looduslikest häiringutest, nagu tormid või kuuse-kooreüraski levik. Mõneti sõltub raiemaht ka metsade vanusest, sest eelnimetatud häiringud mõjutavad enam vanemaid metsi. Hinnanguliselt võiks keskmine sanitaarraiete maht olla 0,5 miljonit m³ aastas, millest poole moodustab surnud puit. Enamik raiutud puidust kasutatakse energiasektoris, kuid saab ka madalama kvaliteediga palki.
Tabel 3. Parimas harvendusraie vanuses puistute pindala majandusmetsas (1000 ha).
Harvendusraie on metsakasvatuslik tegevus, mille käigus eemaldatakse keskealisest või vanemast metsast teatud hulk puid (tavaliselt kuni 30%), et luua paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele. Viimastel aastatel on harvendusraieid tehtud ca 20 000 ha aastas, kuid võiks teha enam. Metsas liikudes on näha, et see reserv tuleb eelkõige latimetsa ja nooremas keskeas lehtpuupuistute arvelt. Kõike asjaolusid arvestades võiks harvendusraiete maht olla 1,5–2 miljonit m³ aastas. Seega kokku võiks väljaspool uuendusraieid raiuda 2–2,5 miljonit m³ tüvepuitu aastas.
Metsade vanuseline jaotus
Noorte majandusmetsade osas üldist puudust ei ole (vt joonis 3). Riigimetsas on vanuseline jaotus ühtlasem kui erametsas, seda eelkõige kuusikute ja kaasikute korral. Erametsades on vähe keskeas puistuid ehk metsad on kas noored või ületavad juba kehtivaid uuendusraie kriteeriume. Männikute puhul on nii riigi- kui erametsas vähe kuni 50-aastaseid puistuid, mis võib tulevikus põhjustada ajutise „tühimiku“. Samas ei ole ohtu, et männikud Eesti metsadest kaoksid, sest suur osa neist kasvab majanduspiirangutega aladel.
Joonis 3. Majandusmetsa vanuseline jaotumine peapuuliikide lõikes riigimetsas ja erametsas 2024. aasta SMI järgi.
Kokkuvõte
Prognoos näitab, et raiemaht hakkab tulevikus vähenema. Vähenemise täpset kiirust on keeruline hinnata, sest see sõltub metsaomanike otsustest. Kui aga raiemahtu püütakse pikalt hoida praegusel tasemel, võib langus hiljem olla järsem. Suurem muutus tuleb tõenäoliselt erametsade arvelt.
Tabel 4. Järgnevaks 30 aastaks prognoositav raiemaht (miljon m3).
Perioodil 2024–2033 võib raiemaht mõnel aastal ületada 11 miljonit m³, kuid hiljem langeb alla 10 miljoni m³. Uuendusraiete vähenemine mõjutab eelkõige sae- ja vineeritööstuse toorainet, kuna peamine raiemahu vähenemine toimub just uuendusraiete arvelt ja seda nii männikutes, kuusikutes kui kaasikutes. Mõningal määral võib väheneda ka paberipuidu saadavus. Harvendusraiete kasv võib seda osaliselt tasakaalustada, seda eelkõige kase ja haava osas. Energiapuidu osas varustuse puudust ei prognoosita, kuna hall-lepikutes on piisav varu.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Enn Pärt
