Tänavune august oli ilma poolest harju keskmine: õhutemperatuur, sademete hulk ja päikesepaiste kestus vastasid pikaajalisele keskmisele.
Augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 16,7 kraadi (norm 16,7 kraadi). Pikas andmereas paikneb tänavune august soojemate kuude arvestuses 34. kohal. Viimase 20 aasta jooksul on sama soe august, ehk kuni poole kraadi võrra erinev, esinenud kaheksal korral. Viimati oli nii soe 2020. aastal.
Kuu kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 26. augustil Kuusikul, kus temperatuur langes 4,6 kraadini. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti 6. augustil Võrus, kus õhk soojenes 28,1 kraadini.
Sademeid kogunes Eestis keskmiselt 80 mm (norm 81 mm). Pikas mõõtereas paikneb kuu sademete hulga järgi 50. kohal sajusemate augustite seas.
Augusti eelviimasel nädalavahetusel üle Eesti liikunud torm tõi Lääne-Eestisse rohkelt sademeid. Suurte sadude toel tõusis Sauga jões veetase 24 tunniga meetri jagu. Seirejaamadest oli kuu lõikes kõige sajusem Ruhnus, kus kogunes vihmavett 124 mm. Sellega paigutub tänavune august Ruhnus sajususelt 10. kohale. Sama sajune oli ka 2003. aastal. Läbi aegade kõige märjem august oli Ruhnus 2010. aastal kui sademeid oli 236 mm.
Kõige kuivem oli Ristnas, Mustvees ja Tõraveres. Kagu-Eesti jõgedes oli veetase valdavalt alla pikaajalise keskmise. Ahja jões registreeriti uus minimaalse veetaseme augusti rekord – 38 cm. Eelmine rekord pärines 2000. aastast, kui veetasemeks mõõdeti 65 cm. Peipsi ja Võrtsjärv on püsinud viimased viis kuud alla pikaajalist keskmist veetaset.
22. augustil mõõdeti Peipsil viimase viie aasta lainekõrguse rekord – 219 cm. Eelmine rekord pärineb aastast 2023 – 211cm. Tavaliselt on aasta maksimum mõõdetud oktoobris.
Äikesepäevi registreeriti 11, kuid pilv-maa välke oli kokku vaid 1 097. Võrreldes 2005–2025 keskmisega oli välke tänavu augustis 85% vähem. Kõige äikeselisem oli 2010. aasta august, kui välke oli 20 441 ja kõige äikesevaesem 2020. aasta august 739 välguga.
Päikesepaistet kogunes Eestis keskmiselt 242 tundi (norm 243 tundi), kuu jooksul olid päikeseta üksikud päevad.
Aasiasse ja Aafrikasse talvituma lendavad rändlinnud on juba oma tavapärast rändeteekonda alustanud. Lühimaarändurite puhul (Euroopas pesitsevad linnuliigid nagu nt punarind, musträstas ja metsvint) ei ole aga ränne veel suurt hoogu sisse saanud. Põhjuseks soojad ilmad ja jätkuv suvi.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi
