Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas täna esimese Euroopa kliimariskide hinnangu (European climate risk assessment - EUCRA), mille eesmärk on aidata kindlaks määrata edasised poliitilised meetmed kliimamuutustega kohanemiseks.
Blogi
Keskkonnaagentuur on juba alates 1953. aastast teinud kõrgemate õhukihtide (kuni 35 km) seiret, mis on väga oluline osa täpsemate ilmaprognooside koostamisel.
Hüdroloogilise seire eesmärk on tagada ülevaade Eesti veeressursist nii reaalajas, kui tagada pikaajalised usaldusväärsed andmed prognooside ja hoiatuste koostamiseks. Blogis räägime möödunud aasta põnevamatest hüdroloogilistest sündmustest.
Veebruar oli Eesti keskmisena normist soojem ja pisut kuivem, päikesepaistet jagus pikaajalisest keskmisest vähem. Jäävihm muutis mitmel päeval teed-tänavad uisuväljadeks ja veebruari viimastel päevadel mähkis ilm meid uduloori.
Eesti eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks oma energiatarbimises hõlmavad ka tuuleenergia osakaalu tõusu elektritootmises. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks on Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga valmis saanud ajakohastatud Tableau lahenduse.
Keskkonnaagentuuri ja Grid Raveni koostöö eesmärgiks on uurida tuuleprognoosi täpsuse tõstmise võimalusi masinõppe meetodite abil. Koostöö keskendub teadmiste jagamisele osapoolte vahel – Keskkonnaagentuur ilmavaatluste ja -prognoosimise valdkonnas, Grid Raveni panuseks on masinõppe oskusteabe jagamine.
Korrapäraselt koos käiv Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) sai 60. istungil kokku Istanbulis. IPCC avaldab regulaarselt hinnanguraporteid, mille eesmärgiks on pakkuda otsustajatele kliimapoliitika kujundamiseks teaduslikku informatsiooni. Viimase kohtumise sihiks oli panna paika järgmise hinnangutsükli raamistik. Eestit esindab IPCC paneelidel Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Ringmajanduse ärimudelil põhinev toodete ringlussevõtt, parandamine, korduskasutamine ja materjalitarbimise vähendamine toetaks Euroopa jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel.
Eesti ilmarekordite nimekirjas on selline kirje: Kõige sügavam lumi, maksimaalne lumikatte paksus dekaadi keskmisena: 104 cm, veebruar 1924 (3. dekaad), Tallinn. Teatmik „100 aastat Eesti ilma(teenistust), 2019".