Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaagentuuri eestvedamisel ja koostöös teadlastega luuakse riigile innovaatiline maakasutuse juhtimissüsteem. See saab edaspidi aluseks tervikliku ja elurikkust arvestava maahõive planeerimiseks.
Blogi
Selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast. Analüüside eesmärgid ja kasutamise otstarve võivad ju tihti erineda. Samas on igal metoodikal oma eripärad, mida järgnevalt avame, et oleks selge mida ja millal kasutame.
Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Keskkonnaportaalis kättesaadavaid avaandmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel. Avaandmete allalaadimise eest raha ei küsita.
Tooma soojaam on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas. Süstemaatilisi soohüdroloogilisi ja -meteoroloogilisi vaatlusi ning mõõtmisi alustati juba 1950. aastal. Valminud on Soo aastaraamat 2023.
Käreda pakasega alanud jaanuar lõppes suure sulaga, mis viis nii mõnestki piirkonnast lume. Jaanuari Eesti keskmine õhutemperatuur oli pikaajalisest keskmisest madalam, sademeid oli vähevõitu ja päikesepaistet palju.
Keskkonnaagentuur koondab koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta.
Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tuleb appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.
Keskkonnaagentuur alustas sel aastal projektiga „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“. Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.
2023. aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, nii vihmasadusid kui päikesepaistet ja eriliselt pikka klimaatilist suve. Pettuma ei pidanud ei suve- ega talisportlased.