Oktoobris korraldame koostöös suurte kaubanduskettidega kampaania Euroopa Liidu ökomärgise märkamiseks erinevatel toodetel ja teenustel. Märgis aitab tarbijal rikkalikus kaubavalikus üles leida just need, mis on loodusele ja meie tervisele paremad. Uurisime Rimilt, mida nemad teevad oma ettevõtte sees ja tarbijate suunal keskkonnahoiuks.
Blogi
Soovin jagada oma väärtuslikku praktikakogemust, mis võimaldas mul süveneda keskkonnakaitse ja maastikuhoiu valdkonna ametialasesse töösse. Õpin Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse erialal ja oma suvise erialapraktika viisin läbi Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnas ning see oli tõeliselt rikastav ja õpetlik teekond.
KAVAT on pereettevõttena 1945. aastal Rootsis loodud jalanõude tootja. Tänaseks on nad Euroopas tuntud kui kestlike jalatsite kaubamärk. Nad olid esimesed maailmas, kes taotlesid oma jalanõudele Euroopa Liidu ökomärgist. Uurisime, miks see teekond ette võeti. Meiega rääkis juttu KAVATi vanemnõunik ja asutaja Ragnar Karlssoni lapselaps Calle Karlsson.
Kui laseks end lahti kõigest tavapärasest ja teeks intervjuu meie jõgedes elavate kaladega? Einoh, miks ka mitte. Paneerime faktid seekord fantaasiaga ja asume kohe asja kallale. Püüan juttu veeretada ühtlasi Ida- ja Lääne-Virumaa eluolu ja elupaikade ning projekti CleanEST tegevuste suunas.
September oli õhutemperatuuri osas rekordite kuu – nii sooja septembrit pole varem olnud. Sademeid oli Eesti keskmisena tavapärasest enam ja ka päikesepaistet jagus rohkelt.
2021. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu maismaast 26% kaitse all, millest 18,6% olid Natura 2000 alad ja 7,4% muud riiklikult kaitstavad alad. Euroopa Liidu elurikkuse strateegias on seatud eesmärgiks võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30% ELi maismaast ja merest ning seda oodatakse igalt liikmesriigilt, kuid hetkel ei ole see seatud kohustuseks, kuna tegemist on ELi-ülese eesmärgiga. Siiski, solidaarselt võrdset panust oodatakse kõikidelt liikmesriikidelt.
Meie hinnata on igal aastal Eesti pinnaveekogumite seisund ja koostada tulemustest ülevaade. Eesmärgiks on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamise kiire tempo juures tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi, kui nende kasutusaeg lõppeb? Tuuliku eluiga on 25–35 aastat (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023a) ja päikesepaneelil 25–30 aastat (Sunly, 2022), peale seda on tegemist jäätmetega.
16. septembril möödub 36 aastat Montreali protokolli ehk koostöölepingu sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti. Protokolli kohaselt peab iga sellega liitunud riik kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle.