Inimestel on alati olnud vajadus oma kodu kütta ja süüa teha. Võimalused selleks on muutunud ning tehnoloogiad paranenud. Siiski on ka tänapäeval isegi arenenud riikides, vaatamata kasutusele võetud meetmetele, tahkete kütuste (Eestis peamiselt puidu) põletamine kodumajapidamistes üks peamisi õhusaasteallikaid.
Blogi
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on?
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas uue kliimateenuste raporti, mis on seekord pühendatud tervisele „2023 State of Climate Services. Health“. Kui vaadata mõõtmisandmetega kaetud perioodi, siis on ilmselge, et maailm soojeneb kiiremini kui kunagi varem. See omakorda mõjutab õhu- ja veekvaliteeti, toidujulgeolekut ning survestab tervishoiusüsteemi.
2018. aastal tulenes Euroopa Liidus enam kui 39% lämmastikoksiidide (NOx) ning 11% peenete ja eriti peenete osakeste heidetest just maanteetranspordist. Kõige enam mõjutavad maanteetranspordi sektori heidete hulka sõiduautod. Transpordiametis registreeritute arv on Eestis kasvanud 241 tuhandelt 1990. aastal 635 tuhandeni 2021. aastal.
Oktoobrikuu oli tervikuna jahedamapoolne, väga sademeterikas, päikest paistis aga normi piires. Eesti keskmiseks temperatuuriks kujunes 6,2 kraadi, mis on pool kraadi pikaajalisest keskmisest ehk normist madalam (norm 6,7 kraadi).
Kolmapäeval, 1. novembril 2023 toimub Tallinnas Kultuurikatlas ringmajanduse mess „Ringmajanduse Roheaed 2023”, mis pakub avastamisrõõmu kõigile keskkonnast hoolivatele inimestele. Ringmajanduse põhimõtteid tutvustavad ligi 30 ettevõtet, toimuvad teemakohased ettekanded, müügil on kohalik talutoit ning avatud põnev lasteala.
2023. aastal on sündinud uus rekord riiklikus seires – lennuloendusega registreeriti Eestis 6 324 hallhüljest! Viimasel 20 aastal on hallhüljeste arvukus püsivalt tõusnud, madalamaid loendustulemusi on põhjustanud pigem loenduse ebaõnnestumine konkreetsel aastal ilmastikuolude tõttu.
2023. aasta jooksul on saabunud Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskusele mitmeid põnevaid meil rõngastatud lindude taasleide välismaalt, aga ka mujal rõngastatud isendite kohtamisi Eestis. Ülevaate nendest annab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist ja korrespondent Matsalus, Kaarel Kaisel.
Iga toote, seadme ja rõivaeseme valmistamiseks on vaja materiaalset ressurssi, mida suures osas tuuakse Euroopasse mujalt riikidest. „Kuigi viimastel aastatel on hakatud tarneahelaid ringi mängima, oleme siiski liiga suures sõltuvuses teistest piirkondadest. Minu arvates tuleb rohkem ise hakkama saada ja sõltuvust teistest vähendada. Üks lahendus on kahtlemata ringmajandus,” ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.