Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.
Blogi
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja vältimine.
„Põllumehed peavad oma pisaratega põldu kastma, kui viljasaagid veepuuduse tõttu hakkavad ikalduma,“ ütles Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana 16. juuni Vikerhommikus. Selleks ajaks polnud enamik Eestit kuu aega vihma näinud, juuni esimesel poolel oli sadanud vaid 2…16% juunikuu normist ja pikalt kestnud põud ajas nutma mitte ainult põllumehi. Kolletav muru tõi pisara silmaveerele paljudel majaomanikel, kurjakuulutavalt kraksuv samblik metsa all tähistas erakordselt suurt tuleohtu ja nii mõneski Eestimaa jões oli veetase langenud ajaloolise miinimumi lähedale.
Sademete hulk on ajas ja ruumis väga varieeruv. Kõige vähem sajab Lääne-Eesti saartel ning rohkem sisemaal. Kui vaadata aastaaegade kaupa, siis kõige kuivem on kevadel ja kõige märjem suvel. Vaatame üle, milline oli 2023. aasta juuni.
Loodus saab hakkama nii külma, põua kui ka liigniiskusega. Liikidel on erinevad kohastumused kliimatingimustega hakkama saamiseks − kes talub rohkem valgust, põuda, tuult jne. Ilmaekstreemsuste korral võivad olud mõne liigi jaoks paraneda, teise jaoks halvenevad − mitmekesine kooslus tervikuna aga paneb muutustele suhteliselt hästi vastu.
Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul. Seetõttu on oluline seirata samasid põllumuldasid pika aja jooksul, et märgata muutusi mullaprotsessides, mille põhjal teha hinnanguid.
Juunis tähistame rahvusvahelist keskkonnapäeva ja pöörame enam tähelepanu keskkonnale looduskaitsekuul. Meil Keskkonnaagentuuris on jaanikuu samuti tavapärasest pidulikum, sest tähistame oma sünnipäeva, tänavu juba järjekorras kümnendat!
Maikuus said läbi veebisilla kokku Eesti Eioneti grupid. Üheskoos vaadati otsa tehtavale tööle ning seati koostöö- ja tulevikusihte. Eioneti kuulub 38 riiki, 482 institutsiooni ja see koosneb 2 320 oma valdkonna eksperdist. Eesti on Eioneti liige olnud üle 20 aasta ja sellesse rahvusvahelisse töösse panustab tänase seisuga ligi 60 meie eksperti. Eesti on esindatud EEA tööd suunavas halduskogus.
Kevad on lõplikult saabunud ning uus linnuhooaeg algamas. Hea aeg on tagasi vaadata 2022. aasta lindude rõngastamisele – kui palju rõngastati ja milliseid haruldusi Eestis kohati.