Blogi

Keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2025/2026. aasta merejäähooaeg Eestis erakordselt aktiivne, tuues ulatusliku jääkatte Läänemere idaossa ning keerulised jääolud Eesti vetes. Talve jooksul töötas Eesti vetes kolm jäämurdjat ning üle seitsme aasta avati taas ametlikud jääteed mandri ja saarte vahel. Jäähooaeg kestis detsembri lõpust aprilli keskpaigani ning selle kulgu aitasid kaardistada nii vaatlejad üle Eesti kui ka ILM+ rakenduse kaudu laekunud ligi 2800 jäävaatlust.

Ilusat Maa päeva! Tänase päeva eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Usume, et me kõik elame ja tegutseme iga päev nii, et oma kodu ja ümbritsevat keskkonda hoida, meie väärtuspõhise valiku kõige selgem peegel on aga andmed. Selles valguses vaatame otsa värsketele Eesti õhusaasteainete heitkoguste trendidele.

Juba neljandat aastat vaatlesid vabatahtlikud nahkhiiresõbrad oma kodukeldrites talvituvaid nahkhiiri. Võtame tulemused kokku tänases blogiloos. Loe lähemalt, millises maakonnas olid kõige agaramad vaatlejad ning milliseid liike märgati.

XXI Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval, 18. aprillil, kui ca 2 800 veespordihuvilist paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude kui ka ilmateatega ning jagame väärtuslikku seireinfot!

Kui meie eelmine blogipostitus rääkis sellest, kuidas netojuurdekasvu ja raie tasakaal on vaid üks jätkusuutlikku metsamajandust kirjeldav näitaja ning et selle mõistmiseks tuleks seda vaadelda pikaajalises vaates, siis tänases sissekandes selgitame, mida tähendab jätkusuutlik raiemaht?

Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu/puiduvarumist ning nende suhet. Euroopa ministrite metsakaitse protsess "Euroopa metsad" (Forest Europe) avaldas Euroopa metsade seisundi ülevaate (State of the Europe’s Forests 2025) ja Eurostat tuli välja metsa arvepidamise (EFA) andmestiku põhjal uudisega 2023. aasta netojuurdekasvu ja puiduvarumise vahe kohta. Mõlemad allikad toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht/puidu varumine on ületanud netojuurdekasvu.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur oli –6,5 kraadi, mis registreeriti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne‑Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil mõõdeti 16,3 kraadi. Sündis ka mitmeid päevarekordeid.

Keskkonnaagentuur arendab koos jäätmevaldkonna ettevõtetega uut jäätmeinfosüsteemi PISTRIK, mis muudab alates 2027. aastast kogu jäätmeveo andmevahetuse Eestis reaalajalähedaselt toimivaks ja läbipaistvamaks. Uues blogiloos selgitame, kuidas süsteemi koos ettevõtetega arendatakse, mida see tähendab jäätmevedajatele ja -käitlejatele ning kuidas saavad ettevõtted juba täna PISTRIKu testkeskkonnas uue süsteemiga tutvuma hakata.

Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse. Milliseid kahjureid Eestis otsitakse, milliseid kahjustusi nad põhjustavad ning mida tähendaks nende jõudmine meie metsadesse ja aedadesse. Seiret ei tehta vaid laua tagant, meie spetsialistid töötavad igapäevaselt metsas ja maastikul, olles looduses toimuvaga vahetult kursis. Aprillis algab seirehooaeg!