Kui perioodil 2022-2024 oli üleriigiline põhjaveevõtt kerges langustrendis, siis 2025. aastal suurenes veevõtt võrreldes varasema perioodiga 23%. Põhjaveevõtu kasv tulenes kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt, kus võrreldes aastatagusega tõusis põhjavee väljapumpamise maht 31%.
“Ärajuhitud põhjavee koguste märkimisväärne kasv ei ole tingitud kaevandamismahtude suurenemisest, vaid 2025. aasta juulis ja augustis esinenud intensiivsetest sademeperioodidest, mis põhjustasid kaevandusaladel ulatuslikke üleujutusi,” selgitab Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merli Hass.
Mineraalveevõtt saavutas möödunud aastal ajaloolise rekordtaseme – keskmiselt pumbati 2025. aastal maapõuest välja 93 m³ mineraalvett ööpäevas. Mineraalveevõtu kasvu veab Eesti suurim mineraalveetootja Värska Originaal, kelle tootmismahud on aastaga suurenenud 19%. Seevastu joogi- ja olmevee tarbeks võetud põhjavee kogused püsisid aastatagusega võrreldes samal tasemel ning nende kasutusmahud ei ole kogu 18-aastase vaatlusperioodi jooksul märkimisväärselt muutunud.
2025. aasta seisuga oli Eestis kehtestatud põhjaveevaru koguses 302 734 m³/d. Kehtestatud varude piires võeti põhjavett 95 980 m³/d, mis moodustas 31 % varude kogumahust. Arvestades ka varuväliseid põhjaveevõtte oli 2025. aastal kehtestatud põhjaveevarude piires kasutamata põhjavett koguses 206 754 m³/d.
Hass lisab: “Eestis on kehtestatud põhjaveevarud suuremad kui põhjaveevõtt nende varude piires ja põhjavee ületarbimist varude piires näha ei ole. Põhjavee kasutusmahtude suurus sõltub eelkõige rahvastiku tihedusest ja kohalikust tööstusest. Eesti kontekstis jääb põhjaveevõtt järgneva kolme aasta jooksul hinnanguliselt senisele tasemele.”
Tabel 1. Põhjaveevõtt ja -veevõtu muutus kategooria kaupa 2025. aastal
Joonis 1. Põhjaveevõtt Eestis aastatel 2007–2025
Põhjalikuma ülevaate põhjaveebilansist leiab Keskkonnaportaalist.
Kasutatud lühendid: m³/d – kuupmeetrit ööpäevas.
