Üleilmne energiasektori tööhõive kasvab kiiremini kui majandus tervikuna. 2024. aastal suurenes energiasektori tööhõive 2,2%, samal ajal kui kogu majanduses kasvas tööhõive 1,3%. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel on Euroopa Liit Hiina järel teisel kohal: taastuvenergiaga on ELis otseselt või kaudselt seotud kokku 1,8 miljonit töökohta. Hiinas on puhta energia sektoris 7 miljonit töökohta.
EEA aruanne „Puhta energia tehnoloogiad Euroopa Liidus – mõju kvaliteetsetele töökohtadele, oskustele ja õiglasele üleminekule“ käsitleb tööhõivet nelja puhta energia tehnoloogia valdkonnas – tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumbad ja akud. Need valdkonnad annavad ELis kokku tööd sadadele tuhandetele inimestele.
Aruannet tutvustatakse täna, 9. septembril 2026 kell 10.45 Brüsselis EEA ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühisüritusel „Clean energy technologies in the European Union – Implications for quality jobs, skills and a just transition“. Sündmusel arutavad poliitikakujundajad, tööstuse ja sotsiaalpartnerite esindajad, teadlased ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kuidas kiirendada puhtale energiale üleminekut, luues samal ajal kvaliteetseid töökohti, leevendades oskuste nappust ja toetades muutustest enim mõjutatud piirkondi ja töötajaid; üritust saab jälgida ka veebis otseülekandena.
Olulisemad näitajad
- Tuuleenergia on käsitletud tehnoloogiatest suurim tööandja. 2023. aastal oli ELis hinnanguliselt 273 500 otseselt tuuleenergiaga seotud töökohta. Neist 77% paiknes tegevusvaldkonnas, mis hõlmab hooldust, energiaga seotud lepingulisi töid ja müügiadministratsiooni. Sellele järgnes tootmine.
- Päikeseenergia tehnoloogia andis 2023. aastal otseselt tööd enam kui 227 000 inimesele. Ligikaudu pooled töötasid käitamise ja hooldusega seotud tegevustes ning 36% ehituse väärtusahela eri etappides, mis hõlmavad näiteks taristu rajamist, ehitusplatsi ettevalmistamist ja võrguühenduse loomist. Samas on päikeseenergia tehnoloogia tootmine ELis endiselt piiratud.
- Soojuspumpade sektoris töötas 2023. aastal hinnanguliselt 80 100 inimest, neist 65% ehitusvaldkonnas. Sektoril on kogu ELis märkimisväärne kasvupotentsiaal.
- Akude ja salvestustehnoloogiate sektoris töötas ligikaudu 33 000 inimest. Ehkki sektor on neljast tehnoloogiast väikseim, kasvas tööhõive selles ajavahemikul 2018–2023 kõige kiiremini. Enamik töökohti on koondunud tootmisse, samal ajal kui teadus- ja arendustegevus on järgmise põlvkonna tehnoloogiate väljatöötamisel jätkuvalt väga oluline.
Puhta energia töökohtade jagunemine
ELi siseselt on puhta tehnoloogia valdkonna tööhõive jaotunud ebaühtlaselt. Kõige rohkem töökohti tuuleenergia valdkonnas on Saksamaal – 2023. aastal 125 000, samuti päikeseenergia (ligi 84 000 töökohta) ja akude tootmise valdkonnas (12 300 töökohta). See ei tähenda siiski, et Saksamaal oleks nende töökohtade osakaal kogu tööhõivest suurim. Soojuspumpade valdkonnas on juhtpositsioonil Portugal, Hispaania ja Itaalia, samal ajal kui akude ja salvestustehnoloogiate sektoris on tööhõive kasv olnud kiireim Ungaris ja Poolas.
Aruande kohaselt peegeldab töökohtade koondumine sageli riikide olemasolevaid tööstuslikke tugevusi ja oskusteavet. Kui tööhõive jääb piirkonniti väga ebaühtlaselt jaotunuks, võib see suurendada piirkondlikku ebavõrdsust.
Puhta energia töökohad peaksid olema kaasavad
Aruandest selgub, et puhta energia töökohtade kasv ei tähenda automaatselt kaasavamat tööturgu. Naiste osakaal ulatub tuuleenergia ja akude valdkonnas 26%-ni, kuid soojuspumpade sektoris on see vaid 14%. Noored töötajad (15–24-aastased) moodustasid 2023. aastal tuuleenergia, päikeseenergia ja soojuspumpade sektoris vaid 6–7% töötajatest.
Oskustöötajate nappus ohustab puhta energia tehnoloogiate kasutuselevõttu ning enamik liikmesriike annab teada puudujääkidest olulistes paigaldus- ja ehitusvaldkonna tehnilistes ametites. Vaja on koordineeritud poliitikameetmeid, et suurendada ulatuslikult nii väljaõppe ja täienduskoolituse võimalusi kui ka olemasoleva tööjõu ümberõpet ning tagada piisav tööjõu kättesaadavus.
Ka töökohtade kvaliteet erineb tehnoloogiate ja väärtusahela eri osades märkimisväärselt. Soojuspumpade sektoris on palgad ligikaudu 40% madalamad kui tuuleenergia sektoris, kus nelja käsitletud valdkonna palgad on kõrgeimad. Tuuleenergias levinumad käitamise ja hooldusega seotud töökohad pakuvad üldjuhul stabiilsemat tööhõivet ning paremat juurdepääsu koolitustele. Päikeseenergia ja soojuspumpade ehitus- ja paigaldustööd on rohkem projektipõhised, töötajad puutuvad sagedamini kokku füüsiliste riskidega, näiteks äärmuslike temperatuuridega, vähem on ka koolitusvõimalusi. Akude tootmise mõju töötajate tervisele ja ohutusele, samuti kohalikele kogukondadele ja keskkonnale, on jätkuvalt oluline probleemkoht.
Poliitikaraamistik
EL on loonud üha toetavama poliitikaraamistiku, et tugevdada puhta tehnoloogia tootmist, kiirendada nende kasutuselevõttu ja kõrvaldada tööstuse kitsaskohti. Selle hulka kuuluvad puhta tööstuse kokkulepe (Clean Industrial Deal), nullnetotööstuse määrus (Net-Zero Industry Act), kavandatav tööstuse kiirendamise määrus (Industrial Accelerator Act) ja AccelerateEU, samuti mitmed rahastamisvahendid ja sihipärased algatused, näiteks akude tootmise edendamise strateegia (Battery Booster), millega toetatakse ELi akude tootmisvõimekuse suurendamist.
Aruandes kutsutakse üles rakendama koordineeritud poliitikameetmeid, et suurendada koolitus- ja ümberõppevõimalusi ning parandada töökohtade kvaliteeti. See aitaks sektorisse, kus valitseb suur tööjõupuudus, töötajaid paremini värvata ja neid seal hoida.
Lisateavet Eesti energeetikasektori arengute kohta leiab Keskkonnaportaali Keskkonnahoidliku arengu andmeväravast ning taastuvenergia teemalehelt.
