EEA (European Environment Agency) uus aruanne „Looduse toel konkurentsivõimeline: Euroopa pikaajaline konkurentsivõime kestlikkuse vaatenurgast“ käsitleb tegureid, mis võivad kujundada Euroopa tulevikku aastani 2040, ning toob välja kuus valikut, mis võiksid tugevdada Euroopa pikaajalist konkurentsivõimet.
Aruanne vaatab kaugemale tavapärastest konkurentsivõime näitajatest, nagu tootlikkus, investeeringud, hinnad ja majanduskasv. Euroopa jaoks tähendab pikaajaline kestlik konkurentsivõime majandusliku väärtuse loomist, säilitades ja taastades samal ajal loodus- ja sotsiaalkapitali, millest sõltub tulevane heaolu.
Konkurentsivõime, mis põhineb loodusvarade ammendamisel, keskkonnaseisundi halvenemisel või sotsiaalsete kulude teiste kanda jätmisel, võib küll tuua lühiajalist kasu, kuid nõrgendab aja jooksul vastupanuvõimet ja tootmisvõimet. Samal ajal ei ole kestlikkust võimalik saavutada ilma innovatsiooni, investeeringute ja majandusliku dünaamikata.
Kuus valikut, millest on kasu eri tulevikustsenaariumide korral
Kuigi ei ole võimalik ette näha, milline tulevik tegelikult teoks saab, toob aruanne välja kuus valdkonda, kus tegutsemine võiks tugevdada Euroopa kestlikku konkurentsivõimet mitmesugustes võimalikes tulevikutingimustes:
• ringmajanduse lahenduste laialdasem kasutamine ja ressursitõhususe suurendamine;
• investeerimine kliimamuutustega kohanemisse, looduspõhistesse lahendustesse ja kliimakindlasse taristusse;
• Euroopa suutlikkuse tugevdamine arvutitehnoloogia, tehisintellekti ja järgmise põlvkonna biotehnoloogia valdkonnas;
• investeerimine oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse;
• sotsiaalse sidususe, avalikkuse usalduse ja tõhusate õigusraamistike toetamine;
• ELi aktiivse rolli säilitamine - keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse üleilmsete standardite kehtestamisel ning asjaomastes mitmepoolsetes institutsioonides.
Need valikud avardavad arusaama sellest, mis võib muuta Euroopa järgnevate aastakümnete jooksul konkurentsivõimeliseks. Ringmajandus võib vähendada esmaste toorainete ja energia vajadust, säilitada toodetes ja taristus sisalduva väärtuse ning piirata sõltuvust kõikuvatest tooraine- ja energiaturgudest. Digitehnoloogiad võivad parandada materjalide jälgitavust, energiasüsteemide juhtimist ja keskkonnaseiret. Oskused võivad aidata uutel tehnoloogiatel ja tavadel levida, samas kui tõhusad institutsioonid võivad tagada investeerimiskindluse ja ühiskondliku heakskiidu. Rahvusvaheline koostöö võib toetada ühiste standardite kehtestamist, mitmekesiseid majandussuhteid ja vastupidavamaid tarneahelaid.
Aruandes rõhutatakse ka vajadust leida koostoimevõimalusi ja arvestada eri eesmärkide vaheliste kompromissidega. Näiteks elektrifitseerimine võib vähendada sõltuvust fossiilkütustest, suurendades samal ajal nõudlust elektrivõrkude ja kriitilise tähtsusega toorainete järele. Hoonete ja taristu kasutusea pikendamine võib toetada ringmajandust, kuid võib ka säilitada ebatõhusaid või kliimamuutustele haavatavaid varasid. Biopõhine tootmine võib asendada fossiilseid ressursse, suurendades samal ajal survet maale, veele ja ökosüsteemidele. Seega sõltub pikaajaline kestlik konkurentsivõime koostoimete leidmisest, vältides samal ajal riskide ülekandumist sektorite, piirkondade ja põlvkondade vahel.
Euroopal on juba olemas tugev poliitiline raamistik, mis toetab paljusid neist suundadest. Peamine väljakutse on viia poliitilised eesmärgid ellu koordineeritult ning vajalikus tempos ja ulatuses. See nõuab järjepidevaid investeeringuid, sidusat poliitikat, asjakohaseid oskusi, võimekaid institutsioone ja paindlikkust, et kohaneda tehnoloogia, kliimariskide ja geopoliitiliste tingimuste muutumisega.
Selle asemel et püüda ennustada üht kindlat tulevikku või määrata Euroopale kindlat arenguteed aastani 2040, annab aruanne suuna strateegilisteks meetmeteks: luua majanduslikku väärtust, säilitades ja tugevdades samal ajal loodus- ja sotsiaalkapitali, millest sõltub tulevane heaolu.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
