EEA aruande „Trends and Projections in Europe 2026“ kohaselt ei ole ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel küsimus enam niivõrd valitud suunas, kuivõrd kavandatud meetmete elluviimises. Kui arvesse võtta ka täiendavalt kavandatud poliitikasuundi ja meetmeid, väheneb prognooside kohaselt ELi kasvuhoonegaaside netoheide 2030. aastaks 54% võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab, et EL on lähedal õiguslikult siduva 55% vähendamise eesmärgi saavutamisele.
Kavandatud meetmete muutmine tegelikuks heitkoguste vähenemiseks eeldab siiski nende täielikku ja õigeaegset rakendamist. Eesmärgi saavutamiseks peab jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites (eelkõige transpordis, hoonetes, põllumajanduses, jäätmekäitluses ja väiketööstuses) heide järgmise viie aasta jooksul vähenema sama palju kui eelneva kahe aastakümne jooksul kokku. Eriti keeruline on heitkoguste vähendamine energia lõpptarbimisega seotud sektorites, nagu transport, hooned ja põllumajandus, kus olulist rolli mängivad inimeste käitumisharjumuste muutumine ja kodumajapidamiste investeerimisotsused.
Heitkoguste vähendamisega kaasneb laiem kasu
2025. aastal oli Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside netoheide 39% väiksem kui 1990. aastal. See kinnitab, et EL on teinud märkimisväärseid edusamme tänu energiasüsteemi ümberkujundamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile ja ühiskondlikele muutustele. Samal ajavahemikul kasvas ELi sisemajanduse koguprodukt 74% ja rahvaarv 8%. See näitab, et püsiv majandus- ja rahvastikukasv võib toimuda samaaegselt kasvuhoonegaaside heitkoguste ulatusliku vähendamisega.
Kliimameetmed, energiajulgeolek ja konkurentsivõime põimuvad üha tihedamalt. Sõltuvuse vähendamine fossiilkütustest on muutumas Euroopa pikaajalise majandusliku vastupidavuse ja tööstuse konkurentsivõime üheks eelduseks. 2025. aasta esialgsete andmete kohaselt suurenes maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris (LULUCF) süsiniku netosidumine võrreldes eelneva aastaga 25 miljoni tonni CO₂ ekvivalendi (MtCO₂e) võrra. Märkimisväärselt vähenesid ka tööstussektori heitkogused – võrreldes 2024. aastaga 15 miljoni tonni CO₂ ekvivalendi võrra. Kasvuhoonegaaside heide suurenes aastases võrdluses nii riigisiseses transpordis (+0,3%) kui ka hoonete sektoris (+0,8%). Nendes sektorites on taastuvenergia kasutuselevõtt endiselt aeglane: taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises oli vastavalt 12% ja 27%, samal ajal kui elektritootmises oli taastuvenergia osakaal 50%.
Süsiniku hinnastamine aitab jätkuvalt heitkoguseid vähendada
Alates 2005. aastast on ELi kasvuhoonegaaside koguheite aastane vähenemise tempo enam kui kahekordistunud – tulemuseks heite vähenemine paiksetes energeetika- ja tööstuskäitistes 52%, merenduses 16% ja lennunduses 17%. See peegeldab kliimapoliitika tugevnemist ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvavat mõju. Eesmärk on 2030. aastaks vähendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemis heitkoguseid 62% võrreldes 2005. aastaga.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites on heitkogused vähenenud märkimisväärselt kiiremini kui sektorites, mille heite vähendamist reguleeritakse peamiselt liikmesriikide meetmetega jõupingutuste jagamise määruse alusel. Seal on heide vähenenud 21% võrreldes 2005. aastaga. Kõige suurem on olnud heite vähenemine hoonete sektoris (37%) ja kõige väiksem transpordi sektoris (5%).
Ülemineku järgmise etapi elluviimine
Aruandes rõhutatakse, et Euroopa kliimaülemineku järgmise etapi edu sõltub üha enam heitkoguste vähendamise kiirendamisest transpordis, hoonete sektoris, põllumajanduses ja tööstuses, kus senised edusammud on olnud üldiselt aeglasemad kui elektritootmises. See näitab, kui oluline on ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks rakendada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil täiendavaid poliitikaid ja meetmeid, mis on suunatud eelkõige jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektoritele.
Taust
Euroopa Liidu eesmärk on saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. 2021. aastal vastu võetud ja 2026. aastal muudetud Euroopa kliimamäärusega kehtestati õiguslikult siduvad eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja 2040. aastaks 90% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.
EEA (European Environment Agency) aruanne „Trends and Projections in Europe“ käsitleb kliimamuutuste leevendamise seniseid suundumusi, viimase aja edusamme ja prognoositavat arengut kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, taastuvenergia kasutuse suurendamisel ning energiatõhususe parandamisel. Aruanne põhineb 27 ELi liikmesriigi, viie EEA liikmesriigi ja üheksa energiaühenduse lepinguosalise esitatud andmetel.
EEA aruanne toetab Euroopa Komisjoni kliimameetmete eduaruannet, milles antakse ülevaade ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamisest. Aruanne hõlmab nii tegelikke ehk varasemate aastate heitkoguseid kui ka tulevaste heitkoguste prognoose kogu Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi kohta eraldi. Samuti sisaldab see teavet kliimapoliitika eri valdkondade, ELi õigusloome edenemise, kliimarahastuse ja kliimamuutustega kohanemise kohta.
Euroopa Keskkonnaameti kliima- ja energiateemalised väljaanded ja teabeallikad
• EEA aruanne „Trends and Projections in Europe 2026“
• 2026. aasta tehniline taustadokument
• Euroopa teemakeskuse (ETC) aruanne ELi 2025. aasta kasvuhoonegaaside heite esialgse inventuuri kohta
• EEA kasvuhoonegaaside teabekeskus (Greenhouse Gas Knowledge Hub)
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
