Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Blogi
Septembrikuud iseloomustab Eestis tänavu erakordselt soe ilm, mis on tõstnud ka merevee temperatuure keskmisest kõrgemaks. Võrreldes varasemate normperioodidega, on selgelt näha, et september on viimaste aastate jooksul soojenenud.
Tänavune september on pakkunud kamaluga rekordeid. Üheksal päeval tõusis mõnes Eesti seirejaamas ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi ja seda isegi veel kuu keskel. Viimati oli nii kõrgeid keskmisi õhutemperatuure 2019. ja 2018. aasta septembris ja veel varem alles 2002. aastal, igal korral kaks päeva.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta. Järgnevalt mõned tähelepanekud 2023. aasta tulemustest.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade teemal muld ja maahõive.
Õhusaastel on otsene tagajärg meie tervisele, mistõttu on oluline jälgida, kuidas mõjutab inimtegevus välisõhu kvaliteeti. Eestis jälgitakse välisõhu kvaliteeti riiklikku keskkonnaseire programmi kuuluvate välisõhu kvaliteedi seire, sademete seire ning kiirgusseire raames.
Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.
Juba kuuendat aastat järjest kutsusime kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Kahepaiksete vabatahtliku seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist. Lisaks ka mitmeid vaatluseid, kus täpset liiki polnud võimalik määrata ning vaatlus jäi rühma tasandil.
Juuli oli normist soojem, päikesepaistet jagus normist vähem, kuid sademete poolest oli üks sajusemaid. Kuu algas Lõuna-Eestis intensiivsete sadudega ja lõppes samamoodi. Hoogsast vihmast jäid mitmel pool aia- ja põllumaad vee alla, samuti jäid vee alla mõned maanteelõigud. Tugevad sajud põhjustasid lühiajalisi üleujutusi ka linnades.