Usaldusväärsed keskkonnaandmed on nii avaliku arutelu kui ka poliitikakujundamise alus, sest need aitavad mõista keskkonnas toimuvaid muutusi ja toetavad teadlikke otsuseid. Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga on loonud Keskkonnaportaali uue mõõdikupõhise lahenduse, mis võimaldab jälgida Eesti keskkonnahoidliku arengu edenemist kümnes valdkonnas.
Üks neist on kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine. See on oluline globaalne megatrend, mis mõjutab nii julgeolekut, majandust kui ka tervist. Sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused ja süvenevad ökoloogilised muutused suurendavad maailmas pingeid ressursside nappuse, toidujulgeoleku, sundrände ja paljude muude aspektide osas. Muutused on eriti ilmsed Lõuna-Euroopas, kus näiteks Hispaanias põles eelmisel suvel Copernicuse andmetel 3 931 km2 ehk umbes 1,5 Saaremaa suurune ala. Eestis ei avaldu muutused ehk sama äärmuslikult, kuid pikaajaliste andmete põhjal on need siiski selgelt mõõdetavad.
Kuigi viimane talv oli meil külm, näitab pikaajaline andmerida teistsugust trendi. Keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis keskmine õhutemperatuur võrreldes 1901 − 1930. aastate keskmisega tõusnud 1,5°C ning viimase viie aasta keskmine temperatuur on juba ligi 3°C kõrgem. Suurenenud on ka kuumapäevade arv, pikenenud kuumalainete kogukestus, samas kui külmapäevade arv ja külmalainete kogukestus on langustrendis. Suurenenud on sademete summa, sealjuures on viimane sademete norm võrreldes 1931 − 1960 normiga 21% kõrgem. Ka Läänemeri soojeneb – näiteks 2024. aastal oli temperatuuri tõus Soome lahe rannikuvetes 4−5 kraadi kõrgem kui pikaajaline keskmine.
Joonis 1. Eesti keskmine õhutemperatuur perioodil 1904 − 2025. 1901 − 1930. aastate keskmisega võrreldes on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5 °C.
Ent muutus ei väljendu ainult aastastes keskmistes, vaid üha enam ka äärmuslikes ilmaoludes, mille mõju võib olla ulatuslik ja pikaajaline. Sagenenud on tormid, tugevad sademed ja jäävihmad, mis põhjustavad majanduslikke kahjusid varale, taristule, metsadele või ka põllumajandusele.
Kliimamuutuste leevendamine on oluline konkurentsivõime säilitamiseks
Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb kasvuhoonegaaside heidet vähendada kogu maailmas, mis eeldab riikidevahelist koostööd ja pikaajalisi kokkuleppeid. Euroopa Liidus on kokku lepitud selge suund saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning seatud vahe-eesmärgid selleks, et sinna järk-järgult jõuda. 2030. aastaks tuleb Euroopa Liidu üleselt netoheidet vähendada vähemalt 55% ning 2040. aastaks 90% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selged sihid annavad kindlust nii riikidele kui ka ettevõtetele investeerimisotsuste tegemisel.
Eesti on kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendanud, alates 1990. aastast on netoheide langenud 66,5%, mis on üks suuremaid vähenemisi Euroopa Liidus. Samal ajal on meie majandus endiselt energia- ja ressursimahukas ning sõltub märkimisväärselt fossiilkütustest. See suurendab haavatavust hinnakõikumistele ja välistele kriisidele, nõrgestab energiajulgeolekut ning mõjutab otseselt ka ettevõtete konkurentsivõimet, eriti eksporditurgudel. Seetõttu on oluline jätkata üleminekut puhtamale ja tõhusamale majandusmudelile.
Kohanemisvajadus on oluline osa riigi kriisikindlusest ja pikaajalise stabiilsuse tagamisest
Kliimamuutustega kohanemine ei ole enam valik, vaid paratamatus, sest muutused toimuvad juba praegu ning ilmastik mõjutab otseselt nii majandust kui ka inimeste igapäevaelu ka Eestis.
Sademeterohked talved ja tugevad vihmad kahjustavad teid, põhjustavad üleujutusi ning häireid elektri- ja transpordisüsteemides. See toob kaasa lisakulusid nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele. Samal ajal näitavad prognoosid, et Eesti kliima muutub edaspidi märjemaks ning äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. Näiteks on kuumapäevade arv võrreldes 1960. aastatega oluliselt kasvanud. See aga mõjutab negatiivselt nii inimeste tervist kui ka töövõimet.
Eriti selgelt avalduvad muutused põllumajanduses. Liigniiskus, muutlikud külvi- ja koristustingimused ning sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused muudavad tootmise ebakindlamaks. Soojemad talved ja niiskemad suved soodustavad ka uute kahjurite levikut, näiteks Hispaania teetigu, mis suurendab tootjate kulusid. See kõik seab surve alla nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
Kahjude vähendamiseks tuleb riske ette näha ja nendega arvestada, mistõttu on ka Eestis kliimariske viimastel aastatel täpsemalt kaardistatud. Näiteks ajakohastas Keskkonnaagentuur 2025. aastal üleujutusohu riskipiirkondade kaarte, mida kohalikud omavalitsused kasutavad ruumiplaneerimisel, kriisijuhtimisel ja ennetuses. Kui risk on kaardil nähtav, saab sellega paremini arvestada praktilistes otsustes, näiteks kuhu ja kuidas ehitada, kuidas lahendada sademevee ärajuhtimist, kas ja kuidas kaitsta tehnovõrke ning milliseid lahendusi taristu vajab. Nii aitab kohanemine vähendada võimalikke kahjusid ja tugevdada riigi toimepidevust.
Tutvu Eesti keskkonnahoidliku arengu andmeväravaga siin ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise valdkonna mõõdikutega siin.
Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise teema on osa laiemast tervikust. Keskkonnahoidliku arengu edenemist Eestis aitavad mõista ka teised valdkonnad, millest kirjutame sarja järgmistes lugudes. Peagi lisanduvad ülevaated:
21. nädalal: Energeetika valdkond liigub tempokalt keskkonnahoidlikumas suunas;
22. nädalal: Ringmajandus ja jäätmed: teekond tõhusama ressursikasutuseni.
Varem samas sarjas ilmunud:
06. mai: Elurikkus ja maakasutus Eestis: mida näitavad andmed looduse seisundi kohta
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Kati Suik
Töö rahastati välisvahenditest. Projekt "Kliimamuutustega arvestamine ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmine".
