Välitöödel Lõuna-Pärnumaal Nigula looduskaitsealal hakkas Keskkonnaagentuuri spetsialistidele silma, et seal kasvavad väga kõrged, enam kui 40 meetri kõrgused, haavad. Selgitamaks, kus need täpselt kasvavad ja kui kõrged nad on, tuli appi metsade kõrguskaart.
Blogi
2023. aasta õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas analoogselt eelnevate aastatega Euroopa elektriturg, kuid vastupidiselt varasema aastaga oli nõudlus kodumaisele elektrile ja sellest tulenevalt ka heitkogused madalam(ad). Lisaks oli Eesti majanduskasv peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu negatiivne, mõjutades nii elanike ostujõudu kui ettevõtete kasumit.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks Eestis.
Naljakuu ilm oli mitmekesine, suvine soojus vaheldus kõleda külma ja lumesadudega. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,1 kraadi (norm 4,9 kraadi) ja see annab enam kui 100 aastases andmereas soojuselt 8.–9. koha. Sama soe oli ka 1994. aasta aprillis.
Eesti metsade tervise hindamiseks viiakse igal aastal läbi ulatuslikud seireuuringud, mille tulemused annavad ülevaate puude seisundist, keskkonnategurite mõjust ning võimalike ohtude levikust. 2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu.
Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad oluliselt nii inimeste, riikide kui ka regioonide ja osalt ka kogu maailma tulevikku.
XX Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval kui üle 3000 veespordihuvilise paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega! Jagame väärtuslikku seireinfot ka teiste maratonilistega.
Juba kolmandat aastat kutsus Keskkonnaagentuur inimesi teada andma oma kodukeldrites talvituvatest nahkhiirtest. Vabatahtliku seire projekti eesmärgiks on kaardistada talvituvate nahkhiirte levikut, hinnates keldrite olulisust talvituspaigana ning tõstes inimeste teadlikkust keldriüürnikest. Blogist saab ülevaate põnevatest tulemustest.
Üleujutus ei küsi luba – kas oleme selleks valmis?
Viimased aastad on toonud Eestisse tugevaid sademeid ja veetõuse, mille mõjud ulatusid uputatud keldritest sulgunud teedeni. Keskkonnaagentuuri uus blogilugu vaatab tagasi sel kevadel ja möödunud aastal aset leidnud üleujutusjuhtumitele nii meil kui Euroopas laiemalt. Millest need olukorrad tekkisid, kuidas neid prognoositi, kus jäime hätta ning mida saame tulevikuks õppida?