Milline on meie merekeskkonna seisund? Viimase seireaasta andmetest tuleb välja, et merekeskkonna suurimaks vaenlaseks on jätkuvalt eutrofeerumine. Endiselt näeme toitainete liigset sisaldust vees, mis soodustab vetikate vohamist ning edasist merekeskkonna tingimuste halvenemist.
Blogi
Juunikuu oli Eestis tavapärasest sajusem ja päikesevaesem, temperatuur püsis normi lähedal. Sademete hulk oli 50% üle keskmise ning jõgede ja järvede veetasemed tõusid märgatavalt. Päikesepaistet jagus kuu jooksul 15% vähem kui tavaliselt.
Kas teadsid, et Eesti põldudel ja metsades jälgitakse riikliku keskkonnaseire programmi korras regulaarselt, mis toimub meie muldadega? Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.
Keskkonnaagentuuril on oluline roll Eesti metsade seirel ja hindamisel. Mais toimus Tartumaal treeningtakseerimise koolitus, millest võttis osa 184 metsakorraldajat. Osalejad mõõtsid proovitükkidel erinevaid metsaparameetreid ning said oma tulemusi võrrelda täppismõõdistustega. Koolituse tulemusel on ligi 200 metsakorraldusloa omaniku oskused värskendatud, tagades metsade teaduspõhise ja professionaalse hindamise.
Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.
Tänavune maikuu oli pigem jahe – keskmine õhutemperatuur 9,3 °C tähendas enam kui kraadi võrra normist madalamat tulemust. Vett nappis Lääne-Eestis, ent Kagu-Eestis uputasid põllud liigsademetest. Oodatud sooja asemel tuli rahet, äikest ja öökülma. Ujumishooaeg algas visalt – jõgede veetemperatuurid olid viimase 15 aasta jahedaimad.
Vaatame üle 2024. aasta eluslooduse seire põnevamad tähelepanekud. Tänavu keskendume inimese ja looduse omavahelisele seotusele – muutused elukeskkonnas mõjutavad mitte ainult meie enesetunnet, vaid ka tervist. Vaata videost või loe blogist möödunud aasta eluslooduse seire tulemustest ning nende seostest inimtegevusega.
Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostame koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalseid ülevaateid.
Juba aastakümneid on veealuse elu mustrite uurimisel abiks olnud erinevad kalakaamerad ehk nn targad veealused tunnelid, kust kala läbi suunatakse ujuma ja kus andurid kala erinevaid parameetreid mõõdavad. Näiteks on need kasulikud hindamaks, kas ja kui tõhusalt kalad suudavad läbida jõgedel olevate paisude juurde ehitatud kalapääsusid.