Blogi

Detsember oli pikaajalisest keskmisest jahedam, kuivem ja sombusem. Kuu esimesel poolel valitses aastate keskmisest jahedam ilm, kuu teisel poolel aga soojem ilm.

Pärast lumesadu talvel ringi liikudes märkame, et tavaliselt tuttav ümbrus on muutunud sädelevaks valgeks võlumaaks. Maapinda katab ühtlane lumekiht, mis justkui valge paberina lubab sellel liikujatel teistele öelda „mina olin siin“. Kuna paljud liikujad võivad olla pigem öise eluviisiga, siis ei pruugi me jälgede autorit ennast kohata. Jälgi ära tundes saame aga aimu, kes näiteks meie hoovis, metsarajal või linnateel liikunud on.

Keskkonnaagentuuri eestvedamisel alustasime aastaid tagasi EL-i Ühtekuuluvusfondi projektiga ELME. Töö üheks eesmärgiks oli kaardistada meie maismaa ökosüsteemide (metsad, niidud, märgalad, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisund, ulatus, looduse hüvede (ökosüsteemiteenuste) mahud ja majanduslik väärtus.

Aruandest leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused. 

Keskkonnaagentuur väljastas 2023/24 talvehooaja esimese jääkaardi 29. novembril. Aastate lõikes on talve saabumine ja jää tekke algus meie rannikuvetes väga suurtes piirides varieerunud. Sellele aastale sarnaselt algas jääkatte kujunemine ja jääkaardi koostamine viimati 2010. aasta 30. novembril. Aasta tagasi tekkisid esimesed jäänähted 2. detsembril.  

Selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2 000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.

Novembri keskmine õhutemperatuur oli kokkuvõttes normi lähedane, kuid kuu esimene pool oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, kuu teine pool möödus miinuskraadide ja lume seltsis.

Välisõhku paisatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi ka LOÜ) peamiseks allikaks on lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine. Viimaseid kasutatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes. Näiteks võivad lisaks kodu remontimisel kasutatud värvidele LOÜ-sid sisaldada ka igapäevaselt kasutatav kodukeemia ja kosmeetikatooted, autohooldusvahendid ning koroonakriisi ajal laialdast kasutust leidnud desinfektsioonivahendid. 

Linn kui inimese loodud tehismaastik pole alati ühesugune. Hästi planeerides saab sinna sobitada ka erineva funktsiooniga loodusliku maastiku elemente, mis toetavad kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning aitavad leevendada ka linna kahjulikku mõju. Tallinnas elades ja liikudes võime linnaruumis kohata väga eriilmelisi alasid, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele taime- ja loomaliikidele ning mille säilimine on seetõttu ka väga oluline.