Keskkonnaagentuur avaldas koostöös Kliimaministeeriumiga Keskkonnaportaalis uue mõõdikupõhise vaate, mis võimaldab jälgida keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemist Eestis.
Järgnevalt analüüsime energeetika valdkonna olukorda puhta energia1 osakaalu, energiamahukuse, sektori kasvuhoonegaaside heite ja kodutarbijate elektri lõpphinna mõõdikute alusel.
Taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises on märkimisväärselt kasvanud ning on EL-i võrdluses kõrge
Eesti puhta energia potentsiaal on kasutusele võetud bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuule- ja päikeseenergia jätkuvas kasutusele võtus. Taastuvenergia tarbimine on aasta-aastalt kasvanud, moodustades Eurostati andmetel 2024. aastal energia summaarsest lõpptarbimisest 42,2%. Selle näitajaga paiknesime EL-is kuuendal kohal, liikmesriikide keskmine osakaal oli 25,2%. 2024. aastal oli taastuvenergia osakaal Eestis suurim soojus- ja jahutussektoris, ulatudes 67,8%-ni. Elektrienergia tarbimisest moodustas taastuvenergia 38,9% ning transpordisektoris 7,7%. Taastuvkütuste 2 ja -elektri kasutus kogu transpordisektoris tarbitud energiast saavutas kõrgeima taseme (12,2%) 2020. aastal, mil oli lubatud suurem I põlvkonna biokütuste osakaal. Seejärel piirati oluliselt I põlvkonna biokütuste kasutust 0,5%-ni. Viimastel aastatel on taastuvkütuste osakaal olnud vahemikus 7,5 – 9,1% ja saavutatud teise põlvkonna taastuvkütuste toel. 2025. aasta mängis taastuvkütuste osakaalus suurt rolli Eestis toodetud biometaan, moodustades Keskkonnaameti andmetel I poolaasta 50% ja II poolaasta 70% kogu taastuvkütuste tarbimisest Eestis.
Joonis 1. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest perioodil 2005 – 2024 Eestis ja EL-is keskmiselt.
Elextra andmetel toodeti 2024. aastal taastuvatest allikatest 63,4% elektrist (sh tuul 22%, biomass 22%, päike 19%, muu 0,4%) ning 2025. aastal kasvas osakaal 68%-ni (sh tuul 25%, biomass 21%, päike 21%, muu 1%). Päikeseseadmete installeeritud võimsus on kasvanud 42 MW-lt 2019. aastal 1238 MW-ni 2025. aastal, tuuleseadmete installeeritud võimsus kasvas samal perioodil 312 MW-lt 694 MW-ni.
Energiamajanduse arengukava 2035 (ENMAK 2035) kohaselt on Eesti eesmärk katta 2035. aastaks puhta energia suhe 66% energia lõpptarbimisest, sh puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisse >80%, puhta energia toodangu suhe soojuse lõpptarbimisse >80%, ning puhta energia osakaal transpordi lõpptarbimises >26%. Pikemas perspektiivis on sihiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne elektritootmine ning süsinikuvabad kütte-, jahutus- ja gaasivõrgud.
Energeetikasektori kasvuhoonegaaside heide on oluliselt vähenenud
Energeetikasektor on Eestis peamine kasvuhoonegaaside heite allikas ning moodustab koguheitest hinnanguliselt veerandi. Võrreldes 1990. aastaga on sektori heitkogused vähenenud hinnanguliselt 89%. Esimene järsk langus toimus 1990. aastate alguses, kui Eesti majandus läbis pärast iseseisvuse taastamist ulatuslikke struktuurimuutusi. Aastatel 2018 – 2024 vähenesid energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogused 12 051 tuhandelt tonnilt CO₂-ekv-lt 3 132 tuhande tonnini CO₂-ekv ehk ligikaudu 74%. Peamine põhjus on olnud põlevkivielektri tootmise vähenemine. Alates 2019. aastast on EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning taastuvenergia konkurentsivõime kasv suunanud elektriturgu väiksema heitega tootmisviiside poole. Soojusmajanduses on peamiseks heite vähenemise trendi põhjuseks fossiilsete kütuste asendamine puitkütuste (eelkõige puiduhakkega kaugküttes) ja soojuspumpadega. Kütusetarbimist on vähendanud hoonete rekonstrueerimise tegevused ja keskküttevõrkude ning katelde rekonstrueerimine.
Sektori heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt majandussuundumuste, energiavarustuse struktuuri ja ilmastikutingimuste tõttu. Oluline mõju on põlevkivielektri tootmismahtudel, mis sõltuvad nii elektrihindadest kui ka heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) heitkoguse ühiku hinnast – mida kõrgemad on elektrihinnad ja madalamad HKS ühiku hinnad, seda enam pääsevad põlevkivielektrijaamad turule.
Joonis 2. Energeetikasektori kasvuhoonegaaside heide perioodil 1990 – 2024 Eestis. Antud ülevaade tugineb poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel, mis erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Energiamahukus langeb, kuid püsib Euroopa tipus
Taastuvenergia kasutuse suurenemine ja kasvuhoonegaaside heite märkimisväärne vähenemine on Eesti jaoks oluline edasiminek. Samavõrd tähtis on ka energiamahukus ehk see, kui palju energiat kulub majanduses väärtuse loomiseks.
Eesti energiamahukus on alates 2016. aastast langenud, kuid jääb EL-i võrdluses endiselt kõrgeks. 2024. aasta andmetel oli energiamahukus Eestist kõrgem vaid Soomes ja Maltal. See tähendab, et iga majanduses toodetud euro kohta kasutame enamiku liikmesriikidega võrreldes rohkem primaarenergiat ehk energiaressursse enne nende muundamist elektriks, soojuseks või kütuseks. ENMAK 2035-s on seatud eesmärk saavutada aastaks 2035 energiamahukuse määr, mis on EL-i keskmisega võrdne või sellest madalam.
Joonis 3. Energiamahukus Eestis ja EL-is keskmiselt perioodil 2014 – 2024.
Eesti kõrget energiamahukust on peamiselt mõjutanud energiakuluka põlevkivienergia tootmine. Samal ajal suurendab energiavajadust ka ebatõhus tarbimine, näiteks iganenud infrastruktuur korterelamutes ja kaugküttevõrkudes. Uued puhtad tootmisvõimsused on vajalikud, kuid odavaim ja puhtaim energia on endiselt see energia, mida ei pea tootma.
Energia säästmisel on riik seadnud fookuse elamute energiatõhususe parandamisele, sest – ebapiisavalt soojustatud elamud lukustavad tarbijad kõrgetesse energiakuludesse. Senised riiklikud energiasäästulahendused on keskendunud elamute, tervisekeskuste, lasteaedade, erihoolekandeasutuste ja koolide energiatõhusamaks muutmisele. Iganenud kaugküttevõrkude infrastruktuuri uuendamiseks on toetatud ka soojusenergia tootmise ja ülekande efektiivsemaks muutmist. Tööstussektori energiatarbimise vähendamiseks on toetatud ettevõtete ressursikasutuse tõhustamist ja transpordisektoris on energiatõhusust edendatud transpordisektori elektrifitseerimise kaudu ning kergliikluse edendamise.
Kõrge elektrihind on väljakutse nii Eestis kui Euroopas
Lisaks valdkonna keskkonnahoidlikule arengule on vajalik hoida varustuskindlust, langetada majanduse energiakulu ning tagada konkurentsivõimeline elektrihind. Kõrge elektrihind on väljakutse ka EL-is tervikuna. Suur energiahindade erinevus võrreldes tööstuskonkurentidega ja võimalik strateegiline sõltuvus puhta energia tehnoloogialahendustest esitavad tõsise väljakutse Euroopa tööstuse konkurentsivõimele. Samuti vähendavad suured energiaarved koosmõjus elukalliduse tõusuga ostujõudu.
Elektri aasta keskmise lõpphinna alandamine kõigis tarbijagruppides alla võrdlusriikide (Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola ja Taani) keskmise on üks ENMAK 2035-s seatud eesmärk. Eesti kodutarbijale kasvas elektri lõpphind perioodil 2020 – 2025 ligikaudu 83%, jäädes siiski madalamaks kui valitud võrdlusriikides ja EL-is keskmiselt. Samas on hinnavahe vähenemas – kui 2020. aastal oli elektri lõpphind Eesti kodutarbijale Läänemereäärsete riikidega võrreldes 30% madalam, siis 2025. aastaks oli erinevus ligikaudu 12%. Suurema energiatarbimisega äritarbijatel on Eestis elektri lõpphind Läänemereäärsete riikide lõpphinna aritmeetilise keskmisega võrreldes veel kõrgem.
Joonis 4. Energiamahukus Eestis ja EL-is keskmiselt perioodil 2020 – 2024.
Energiasääst, taastuvenergiale üleminek ja elektrifitseerimine ei ole enam ainult kliimapoliitika tööriistad, vaid olulised tegevused ka julgeoleku- ja konkurentsivõime vaatest. Puhta energiaga majandusele ülemineku eeldusteks on muuhulgas elektrifitseerimine, elektrienergia tootmises põlevkivi kasutuse järkjärguline lõpetamine, tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu ettevalmistamine ja fossiilkütuste kasutuse etapiviisiline lõpetamine elektri- ja soojusmajanduses, energiasõltumatus, kodutarbijatele taskukohased ja äritarbijatele konkurentsivõimelised energiahinnad. Eesmärgid ja tegevused, et Eesti energiamajandus tagaks energiajulgeoleku, kasvataks riigi konkurentsivõimet ja aitaks kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule, on seatud ENMAK 2035-s.
1 Puhas energia: varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, kus on esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. ENMAK-is käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu tuumajaam. Puhta energia osakaalu mõõdetakse praegu Eurostat SHARES-i taastuvenergia osakaalu arvutuste alusel.
2 Taastuvkütus : biokütus, vedel biokütus ja biomasskütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ning muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus.
Tutvu Eesti keskkonnahoidliku arengu andmeväravaga siin ning energeetika valdkonna mõõdikutega siin.
Energeetika valdkond on osa laiemast tervikust. Keskkonnahoidliku arengu edenemist Eestis aitavad mõista ka teised valdkonnad, millest kirjutame sarja teistes lugudes:
06. mai: Elurikkus ja maakasutus Eestis: mida näitavad andmed looduse seisundi kohta;
13. mai: Kliimamuutused Eestis: trendid ja kohanemisvajadused;
22. nädalal ilmub: Ringmajandus ja jäätmed: teekond tõhusama ressursikasutuseni.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Kati Suik
Töö rahastati välisvahenditest. Projekt "Kliimamuutustega arvestamine ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmine".
