Ööl vastu 15. veebruari mõõdeti Õismäe õhuseirejaamas eriti peente osakeste (PM2.5) kontsentratsiooniks õhus 38 mikrogrammi kuupmeetris (aasta keskmine alla 5 mikrogrammi kuupmeetris). Eriti peente osakeste tase on olnud suhteliselt kõrge kogu veebruarikuu, kuid 15. veebruari tase ületab seniseid tippe pea kahekordselt.
Blogi
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elurikkuse toetusmeetme üheks eesmärgiks on testida uudseid lahendusi riiklikus elustiku seires. Keskkonna DNA ehk eDNA põhine lähenemine on üks neist.
Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti.
Vaatasime peale Tartu Maratoni ilmaoludele läbi aastakümnete. Need on olnud väga muutlikud – on olnud nii suurepäraseid suusatalvi kui ka lumevaesemaid aastaid. Kuigi talvede keskmine õhutemperatuur on alates 1960. aastatest tõusnud, toimus suurim muutus 1980. aastate lõpus, mil talved muutusid järsult soojemaks. Otepääl on just veebruaris kõige suurem tõenäosus piisavaks suusalumeks, mistõttu on Tartu Maratoni toimumisaeg kliimatingimusi arvestades valitud talve kõige lumerohkemasse perioodi. Samas sõltuvad lõplikud rajaolud alati konkreetse talve iseloomust.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2026. aasta jaanuarikuu ülevaade. Andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.
Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse igal aastal 2. veebruaril, et juhtida tähelepanu märgalade rollile inimeste heaolu, elurikkuse ja kliimakindluse toetamisel. Sellel puhul on paslik vaadata ka Eestis ringi ning meenutada, kui olulist looduslikku kaitset märgalad meile pakuvad.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), mis on viimase 25 aasta üks külmemaid, jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi).
2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päev! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele. Heidame pilgu lesta eluolule ning vaatame, miks on ta nüüd palju peenem kala kui vanasti. Intervjuus räägivad kaks lesta ise põhjustest, miks neid on Läänemeres niipalju vähemaks jäänud ja teevad ettepanekuid, mida inimesed teisiti võiksid teha, et lest jälle tavalisemaks kalaks saaks.